Jõulumuusika!

Tere!
Ma ei tea kas keegi veel üldse seda lehte külastab, sest ma olen olematult vähe siia viimastel kuudel kirjutanud aga siiski... kutsun kõiki 20.detsembril kell 18.00 Tallinna Pühavaimu kirikusse kontserdile - orelil Kadri Ploompuu ja häälel mina :)
Kavas igasugu toredaid lugusid kirjutet Bachi, Mozart'i, Vivaldi, Mascagni, Puccini, Bizet ja teiste poolt!
Muudest tegemistest nii palju, et KOGU AEG ON KIIRE :) Aga enamus aega läheb ikka muusikale, nii et on "hea" kiire. Ajavarastele vaatamata jõudisn sellel nädalal vaatama Cirque de Soleil'i uut etendust "Totem" - no kogu aeg oli suu lahti!!!
Vot. Aga nüüd ma hakkan pakkima - laupäeval lendan koju ja homme ei ole enam pakkimiseks aega, sest kaks keikat tahavad laulmist!

Tot straks, mensen! (Varstiseni, inimesed!)

Oh-oh-oo OKTOOBER!

Üllatus-üllatus! Mul on nüüd telekas ja sealt tulevad Hollandi saated ja reklaamid!!!
Nii äge :) Ma pole telekat igapäevaselt juba vist viis või kuus aastat vaadanud ja viimased kolm aastat pole mul üldse teda olnudki, nii et sellest ka see vaimustus!
Ja teate kuidas ma ta sain? Hahhaa... ma elan ju euro-ühiskonnas! Olin üks päev koolis ja siis keegi nägi,et sissekäigu juures on üks tv maas kirjaga-"VÕTA TASUTA KAASA". Kõigepealt tuli kohe mõte, et "oh, võtaks endale" siis aga tuli teine mõte sinna otsa "aga keegi peab ju selle minu koju viima...". Ja nii ma, laiskloom, läksingi koju ilma midagi tegemata. Poolel teel aga juhtusin Lilli ja Scotiga kokku, kes tulid just, üllatus-üllatus, telekat ostmast :) Ja siis kui nad minu juttu kuulsid, panid nad mulle aru pähe - ma läksin ikkagi tagasi, helistasin Olivier'ile ja nii saigi meie korterisse telekas :)
Vaatasin just "Kolmas kivi päikesest" kui kuulsin imelikku heli selja taga, nagu keegi saihistaks seal. Aga ma olin täitsa üksi kodus!!! Nii ma siis kohe ei reageerinud aga kui ikka see hääl järgi ei jäänud, vaatasin selja taha ja.... mu katus tilgub läbi :S
Aga uue teleka eufoorias ei olegi see nii masendav :)
Ja eile tegime väga laheda tüdrukute õhtu - nagu filmis: näomaskid, kurgiviilud, juustukook, head naljad, maniküür ja loomulikult üks romantiline film kõige selle peale! Täitsa lõpp kui tore oli!
Mul on nüüd punased-punased küüned! Hihiiii :)

Aga mida sina teed?

Mida sa tegid eelmisel pühapäeval lõuna paiku?
Mida sa tegid eelmise aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 2005.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 2000.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 1990.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 1960.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 1910.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 1860.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?
Mida sa tegid 1760.aasta septembrikuu viimasel pühapäeval?

Vastused põhinegu faktidel ja fantaasial!

Minu vastused on sellised (aga spikerdada ei või,eks!)

Sõin hilist hommikusööki ja ajasin inimesi telefoni teel taga, et tunndide aegu vahetada.

Oli päiksepaisteline päev, istusin koos Annaga Haagse Bos'is (pargis) ja nautisin ilusat ilma, head sööki ja seltskonda.

Ilmselt pakkisin asju ja kolisin oma elamise Taime tänavale.

Olin Soomes tädide juures,helistasin Norrasse ja ütlesin :"Ma ei tule enam tagasi."

Mängisin ilmselt Ukuga aias rändureid. Kindlasti paistis päike ja me korjasime kastaneid ja punaseid vahtralehti.

Olen Itaalias, kusagil Toscana maakonnas oma ilusas maamajas, ma olen 50ndates itaallanna Maria Francesca de Montagna. Mu ümber on mu lapsed ja lapselapsed, abikaasa, õed-vennad ja mõni naaber ka. Kõik räägivad ja toimetavad läbisegi ja varsti hakkame kõik koos väga mõnusat lõunat sööma!

Olen munk Tiibeti mäestikus asuvas kloostris. Mul on pea kiilas ja oraanz talaar seljas. Istun koos kõigi teiste kloostrielanikega suures saalis ja me laulame keskpäevast meditatsioon-mantrat.

Olen keskealine, jõukas, uhke ja upsakas Briti naine Aafrikas. Istun koos oma keskealise, jõuka, uhke ja upsaka Briti sõbrannaga kena maamaja verandal. Me joome jääteed sidruniga ja vestleme raamatu üle, mida äsja lugesime. On väga palav ja kaks mustanahalist orja lehvitavad meile suurte jaanalinnusulgedest lehvikutega tuult. Majas sees istuvad minu ja mu sõbranna abikaasad, kes suitsetavad sigareid ja mängivad kaarte. Aias kasvavad apelisnipuud.

Olen Inglismaa kunigas George III. Ma olen uhke, uljas ja arvan, et ka kõikvõimas. Olen koos oma kaaskonnaga, koerte ja hobustega jahil. Minus voolab adrenaliin ja himu tappa.

Pildil on aga teekarbid, mille maalimisega just valmis sain. Minu meelest tulid täitsa ilusad :)

Head teod

Sulatasin suus just paar "suhkru" terakest ja ootan nüüd, et saaks jogurtit pistma minna. See terakeste söömine tuleb sellest, et olen juba peaaegu kuu aega sapipõie võrra kergem. Alguses oli hing ka kergem aga nüüd enam ei saagi aru. Harjumused on ikka visad kaduma...kuigi päriselt ei ole kõik nii nagu enne.
Mul on nüüd uus voodi. Täiesti uskumatu aga mu sõbrad siin Hollandis panid pead-jalad-käed ja rahakotid kokku ja kui ma lennujaamast koju tulles oma tuppa astusin, oli seal SUUR VOODI!!!! Ja nad joonistasid-maalisid selle üleni ära. Ja sinna sisse on kirjutatud kõikide nimed!
Tükk aega ei uskunud, et keegi võiks midagi nii toredat mulle teha! Siiamaani ei usu :)
Aga see voodi... oi, ta on hea - pole ühtegi lohku kuhu vajuda ega vedru, millest hoiduda. Nüüd on veel üks põhjus, miks kodus olla!
Parim on aga see, et suvel mõtlesin, et tahaks endale korralikku voodit;) Vahel univerum kuulab meie mõtteid...
Jogurt sai söödud...lähen ja vaatan, millised unenäod täna telekavas on.

Raport

Torud parandatud- Kalev Spa likvideeritud! Elagu torumehed!

Palju vett ei millestki

No nii! Ma siin mõtlesin, et teen emale heateo - vahetan vana kraanikausi uuema vastu ja ehitan sinna alla ka mingisuguse toestuse. Plaan iseenesest ju tore aga siis tulid igasugused ettenägematud probleemid...Esiteks on uus kraanikauss kõrgemal ja torud ei ulatu kokku :) läksime siis poodi ja tegime müüjal elu keeruliseks, kuna me eriti ei teadnudki, mida meil täpselt vaja on. Siis kui tagasi olime jõudnud selgus, et ka äravoolutoru on vaja uus osta - jälle tagasi poodi. Pärast 8 tunnist jukerdamist saime siis nii kaugele, et lasime vee jälle sisse ja oi üllatust - torud tilkusid veel rohkem kui enne! Siis otsustasime, et me ikka ei ole torumehed ja peaks proffesionaalset abi küsima. Keerasime vee ööseks kinni ja läksime magama.
Nüüd tund aega tagasi helistas ema ja teatas, et toru jookseb juba neljast kohast läbi. Ise mõtlesin küll, et kuidas ta saab joosta kui vesi on kinni keeratud aga suurest hirmust helistasin toruabi ikka kohale. Kui ma siis ise vaatama läksin, selgus, et ema oli ikka kuidagi vee lahti keeranud ja arvas ainult, et see on kinni. No jessus küll, ma ütlen! Tereve köök ujus nagu Kalevi Spa!
Nüüd on torumehed objektil ja mina hiilisin arvuti taha peitu. Viimaste uudiste kohaselt kukkus ühe toru lahtikeeramisel teine lihtsalt alla...
Enam vist ei tee "heategusid".... aga hoidke mulle pöialt :)

Peegeldus

Istun praegu Tallin- Tartu rongis - näen aknast ilusaid pilvi ja murdunud puid, mis ilmselt on pühapäevase tormi jäänused. Jäin ka ise tormi kätte – mitte küll kõige hullemal moel aga nii palju siiski, et surmahirm oma nukkuvast olekust üles ärkas. Ega selleks olegi palju vaja... vaid tugevat tuult, mis puhub autot tee pealt ära ja saadki aru kui väike ja jõuetu sa oled loodusega võrreldes.
Ma olen nii linnainimene :)
Ja linnainimene käis nädalavahetusel Viru Folgil. See on vist üle 5 aasta esimene folk minu jaoks. Nautisin nii ilma, seltskonda, loodust kui muusikat. Kui nüüd Viru Folki Viljandi omaga võrrelda, siis esimene pluss läheb Käsmu – vähem rahvast ja kaunim loodus. Aga Viljandi teenib punktid paremate esinejate eest. Kuigi mulle nii mõnigi punt ei meeldinud, sain paar väga head elamust. Esimeseks oli Maarja Nuudi ja Karolina Kreintali viiuliduo, sellele järgnes Viljandi Guitar Trio, Zetod ja Katrin Mandel koos Peeter Rebasega. Jäi mulje,et ikka parimad on oma Eesti noored tegijad! Ostsin kohe ka Katrin Mandeli plaadi “Peegeldus” ja just kuulasingi selle esimest korda läbi – nii hea!!!Tunnen,et see annab mulle energiat ja inspiratsiooni. Ta on kuidagi nii päris ...
Olen ka palju juttu rääkinud ja mõelnud ning välja mõelnud ja läbi tunnetanud, et kõige alus on enda eluterve armastamine! Mina näiteks ei armasta ennast veel 100% iga päev, tund ja minut ja see seab palju tõkkeid teistega suhtlemisel. Teengi nüüd väikest eksperimenti – ütlen endale iga päev nii palju kui meelde tuleb aga vähemalt 3 korda päevas “Ma armastan end”. Siiamaani on see väga hea tunde toonud :)
Et siis armastage teie ka end!