Ik ben Ahmed

Käin nüüd kõige bürokraatlikumalt organiseeritud hollandikeele kursusel. Lõpuks ometi:)
Tegin enne nalja, et kindlasti on seal palju immigrante Türgist, Marokkost ja Surinamist ja kui sa kurust alustades oskad öelda: "Minu nimi on Maarja" siis kuruse lõpus tuled sa sealt majast välja ja üled: " Mina olen Ahmed!" Ja üllatus-üllatus - õpikus ongi peatükk "Ahmed läheb poodi" :) Oi, mul on nii lõbus! Ja see on algajate kursus, nii et ma põhimõtteliselt oskan juba kõike, mis me seal teeme. Ainult rääkimine tuleb veel väikese peetusega.
Aga....
Et siis sellest bürokraatiast ikka ka! Ma tahtsin seda kursust juba septembris alustada. Saatsin neile kirja. Siis ootasin. Tuli oktoobris vastus - tulge 20.oktoobril vestlusele. Läksin. Rääkisin endalegi üllatuslikult peaaegu tund aega ainult hollandi keeles! Ja siis tuli välja, et kursus kestab umbes aasta. Tegin selgeks, et kuna ma ei tea, kas ma jään nii kauaks üldse siia, siis sooviksin teha lühemat kursust - maksimaalselt kuus kuud - kas selline variant on olemas? "Jah,on."
Novembris sain lõpuks kutse minna keeletesti tegema, et teada saada, mis tasemega gruppi mind paigutada - sain tulemuseks "peaaegu A2". Aga B1 kursust ma ikkagi teha ei saa, sest see kestab aasta aega ja pakkumine, millest esimesel korral räägiti, enam ei eksisteerinud.
Küsin eksamineerijalt:"Kas seda algajate kursust saab teha 5 kuuga läbi?" "Jah, saab küll."
Lõpuks saan kirja, et JUBA 25.jaanuaril algabki minu kauaoodatud keeleõpe!
Kõigepealt on aga vaja minna sissejuhtavale loengule - seal räägitakse, et kui sa 20% tundidet puudud, siis saad 280.-eurot trahvi! Aga kui ette helistad ja sul on hea põhjus, siis võib-olla ei saa ka.
Ma siis enne lepingu allkirjastamist (mis kohustab mind kursust läbima kuni ma sooritan A2 tasemel eksami) ütlen ühele järjekordsele töötajale, et 3 korda veebruaris ma ei saa tulla. Ta arvab, et seda on ikka liiga palju ja nii küll ei saa kursusel käia - ma peaks hoopis interneti teel kord nädalas siis õppima aga et seda peab ta veel kellegagi arutama ja senikaua ma võin ikkagi tavalises tunnis käia.
Algus on tore ja paljulubav - pooled türklased, kes räägivad, küll aksendiga, kuid siiski üsna hästi, on juba 25 aastat Hollandis elanud aga teevad ikka seda algtaseme kursust!!!! Teised on tublid aga ei räägi eriti. Üks Togost pärit naine on väga häbelik ja vaikne - ta töötab kanafileedega tegelevas tehases, ärkab kell neli ja teeb 12tunniseid vahtetusi. Ja tal on 12 aastane tütar, kes elab Togos ja keda ta ainult kord aastas saab näha. Tundub, et tal ei lähe see keele õppimine väga kergelt. Ma igatahes saadan talle positiivset energiat ja loodan, et tal varsti läheb paremaks.
Aga üldiselt olen ma iga kord kursusel olles/tulles väga õnnelik. Kuidagi imelik on isegi - miks peaks hollandi keele õppimine mind rõõmsaks tegema? Aga teeb! Vist selle pärast, et ma tõesti tahan seda nüüd õppida.
Aga... jätkame bürokraatiaga :)
Eile sain jälle ühe kirja - "palun helistage numbril see ja see, me ei saa teiega ühendust, sest teie telefoni number on vale". Helistan täna hommikul. Kontrollime mu numbrit ja selles ei ole midagi valet. Nii. Aga siis peamise juurde - "Ei , te ikka ei saa interneti teel kursust teha, te peate laupäevit nüüd käima hakkama".
Ma ei taha iga jumala laupäev kuni juuli kuuni kella 9st 15.30ni koolis käia! Teen tädile teisel pool toru kurja häält ja küsin, et mis süsteem see on, kus kõik inimesed eri juttu ajavad! Lõpuks ütlen, et mul on kontserdid kolmel järgmisel laupäeval ja ei ole mõtet ju siis nii seda kursust ka jätkata. Selle peale koorub ikka mingi kolmas variant välja - pean nüüd kaks õpikut ise endale selgeks tegema ja siis veebruari lõpus liitun grupiga, kus tegeletakse kolmanda õpiku läbimisega ja "ilmselt, loodetavasti aga mitte kindlalt" saan ma juunis eksami teha ja kursuse ära lõpetada!
Et nii lihtne see ongi! Tule ka sina hollandi keelt õppoma!
Positiivne on see, et kõik vaidlemine ja endakehtestamine ja süsteemi vigadele näpuga näitamine käis kõik minu suurepäraselt vigases hollandi keeles! Ma olen ikka jube äge mutt, ei ole midagi öelda! Ja sain jälle kord aru, kuidas ma ei salli tobedaid reegleid! Ja teiste kursusekaaslaste ametitest kuuldes tajusin kui õnnelik mina olen, et saan teha seda, mis mu hingele rõõmu teeb... Ja ma soovin, et ma saaksin seda teha kogu oma elu!