Rahu.

Selline mõnuleva laisa kassi tunne on: istun oma soojas toas, kuulan Jamie Cullum´it, loen blogisid, sõbrunen oma uue "lemmikloomaga" ja naudin oma esimest olen-täiesti-kodus-päeva. Jõulutunne jääb seekord teistele tunda. Minul on lihtsalt hea ja rahulik olla, ei pea kusagile tormama. Olen seda hetke nii kaua oodanud. Tavaliselt, kui ma midagi ootan ja selle siis saan, ei tunne ma end ikkagi hästi, miski nagu ei ole päris see mis ma tahtsin aga praegu on just selline hetk ja tuju ja olek nagu mulle meeldib ja ma oskan seda hinnata, nautida. Mmmmmmm.... lõpuks ometi on tore iseendaga läbi saada:)
Jah...ja selles sisemises rahus tekib palju uusi ideid, kindlustunne süveneb, usk enesesse ja Elusse vajub jälle nõksa sügavamale teadvusse...

Tsiki ja Briki....

Täna on minu neljas päev Eestis...ja siiani pole ma veel ükski õhtu enne kella 4.30 koju jõudnud:) Pangaarvet ei julge vaadata aga selle eest ennast näen hoopis paremini kui neli päeva või neli kuud tagasi...ma arvan, et kokkuvõttes on kõik see hea.
Eile käisin teatrimajas oma rahvakunstnikest sõpru üle vaatamas. Niiiiiiiiiii tore oli jälle lava kõrval seista ja ooperit näha....Ja tegin ka oma debüüdi meeskoori esimse tenori rollis :P Loomulikult ei läinud viite minutitki kui juba kallas keegi mulle sampust ja meie garderoob jõudis järjekordselt lavale väga napilt.
Edasi läksin Greete juurde, kus oli koos mõnus seltskond. Sai nachosid juustu ja salsa kastmega, pizzat ja glögi, nalja ja uusi tutvusi. Õhtu lõppes klubis Seduction (endine RIFF) Eesti korvpallikoondise jõulupeol...detailidesse ei hakka laskuma aga järjekordselt tabasin end hommikul mõtlemast: Kas see olin ikka mina seal peol?

Täna on Elu Lill !!!!

Olalaa:=)
Isver, te ei oska ette kujutada kuidas ma oma uut sülelooma naudin!!!!! Lisaks on mul ka uus telefon, milles nii fotokas kui mp3 mängija sees... Mis toimub - mina ja nii tehnikahuviline??? Viimase poole aasta sisse jääb ka esimene digika ja MP3 omandamine...päris palju minusuguse kohta, kes terve varasema elu jooksul on vist ainult ühe telefoni ja dvd-mängija ostnud. ja mul on naabrite Wifi oma toas, nii, et saan praegu näiteks oma blogi kirjutada :)
Üks asi, mis mind veel rõõmsaks teeb, on see,et mul hakkas tänasest puhkus!!!! Kaks nädalat ja nati peale vaba aega, et näiteks joonistada või vaadata aknast välja või kohvikusee minna või raamatut lugeda... Ms olen juba unustanud, mida kõike peale koristamise ja harjutamise veel elus teha saab.
Ja mu boss tegi mulle jõulukingituse - üks pudujääv töötund läheb ikkagi kirja ning kommikarbi sain pealekauba ;)
Jõulutunnet aga eriti ei ole...no mis sa tahadki ,kui sõidad rattaga mööda linna ringi ja lund ei kusagil...
Nii..ja veel häid uudiseid: detsembri lõpus peaksin kauaoodatud õppetoetuse teise osa kätte saama, homme teen lepingu Rahvuskultuuri Fondiga, kust mulle ka raha lubati ja jaanuaris saan kolida oma korteri ühte suuremasse tuppa!!!!
Lisaks kõigele sellele mängib mul arvutis Amy Winehouse, mis teeb olemise kuidagi eriti mõnusaks.Ja laual on veel roosid, mis ma ise endale kinkisin :)
Jah, naudin Elu !

I love my ACER!!!!!

T2helepanu, t2helepanu!!!
Selle sajandi k6ige suurem, hullumeelsem, ootamatum, erakordsem, fantastilisem uudis:
MA OSTSIN ENDALE SYLEARVUTI!!!!!!

Nyyd pean kiiresti 6ppima seda k2sitlema, sest muidu pole tast ju tolku ( hetkel oskan ainult muusikat kuulata). Ja netti mul ka veel oma korteris ei ole aga ehk j6uluvana toob :)
Eile kutsusin m6ned s6brad kylla, et seda t2htsat p2eva pyhitseda. Tegin kooki kaa :P Aga 6htu edenedes selgus kohutav t6siasi, et ma olen ikka nii loll...isegi lollim kui laulja - ma j2in uskuma, et Uus-Meremaad ja Austraaliat yhendab sild!!!!!! No kui kaugele see idiootsus v6ib veel areneda?????
Muidugi, kui mu enda huumprisoon peaks t2iesti kaduma, siis v2hemalt minu pidevalt v2henev ajumaht peaks nii m6negi naerma ajama.
T2nase p2eva soundtrack( kes teab, v6ib kaasa laulda):
"K6ige lollim mees on Artur! Pyyab kala Emaj6est, endal 6nged Toomem2el.. No t2itsa loll!!!"

Sissekanne yle pika aja.

Oi-oi-oi!
Aeg l2heb siin ikka mystilise kiirusega - v6i on lihtsalt minu ajayhikud saanud uue t2henduse. Nt. "kohe" v6ib osutuda kahe n2dala pikkuseks ja "hommikul t6usen vara" t2hendab "ma olen j2lle hiljaks j22nud".
Igatahes, t2na l6ppes meie "fantastiline" aine nimega Intro. Iga p2ev oli loeng, mis alguses tundus paljulubav aga l6puks r22giti alati samast asjast: kui tahate muusikaga leiba teenida, siis ilmselt olete sunnitud varem v6i hiljem 6petjaks hakkama ning v6ite ka kokku puutuda teistsuguste muusikategemis v6imalustega nagu improviseerimine, muusikateater, vabatahtlik t66 Aafrika lastega, kes pole kunagi pilli m2nginud. Iseenesest ju tore aga kui sa seda sama juttu kuuled iga p2ev 1,5h j2rjest siis enam nii tore ei ole.
6nneks oli peale loengute kaks workshopi, kus esimeses pidime Stravinski ja teises rahvamuusika eeskujul teose improviseerima. T2na kandsime need ka ette...mina muidugi sattusin paanikasse ja ei suutnud eriti ilusat laulujoru kuulajatele pakkuda aga kokkuv6ttes oli see hea kogemus. Esimest korda elus improviseerisin teiste inimeste ees...imelik oli.Pani j2lle m6tlema, et miks see enesekindlus nii habras on. See, et ma midagi varem teinud ei ole, ei pea ju kohe t2hendama, et ma seda ei oska. Nyyd on yks samm j2lle tehtud. See n2dal olen yldse palju m6elnud... tunnen, et see MINA, kelle esimestel Haagis oldud kuudel yles leidsin, on j2lle 2ra kadunud ja olen tagasi mineviku kyysis. Loodetavasti on see vaid yks etapp ja MINA leiab tee tagasi. Eks ta juba natuke ongi leidnud - ma ju kirjutan siia :)
Olmelistest uudistest ka : yks minu korterinaabritest kolib 2ra ja mina saan nyyd tema toa endale - see on suurem ja soojem!!!!
Oi, ja siis ma polegi ju kirjutanud tormist, mis siin n2dal tagasi oli. L2ksime Mariaga kodupoole, vihma sadas ja tuul puhus hirmsa kiirusega. J6udsime just ristmikule kui sattusime tuulekoridori. Ja ma j6udsin just m6elda, et ei tahaks kyll oma lillast mytsist ilma j22da kui tuli nii tugev tuul, et myts oli sekundiga peast kadunud. Ei saanud kohe sellele j2rgi tormata, sest pidime ratta maja 22rde toimetama, muidu see oleks ka minema lennanud. Maria j2i siis tuulevaikse seina 22rde koos rattaga ja mina l2ksin mytsi otsima... p2rast nii 5 minutit otsimist pidin juba alla andma kui n2gin, et see lamas keset s6iduteed ja autod kihutasid sellest yle. Nyyd hoian oma mytsi k2es kui tugev tuul on ja selle sama ristmiku peale satun :) tavalise tuulega piisab kui tahtej6uga kinni hoiad!

Ja homme algab loodetavasti minu elus tehnikaajastu sylearvutiga!!!!!

Detsember j6udis k2tte....

Nii palju on j2lle vahepeal juhtunud...sellep2rast ei ole blogipidamine ka eriti tihe :)
Aga viin teid siis oma eluga kurssi.
Pyhap2eval kolisin uude korterisse!!! Kaasyyrnikeks kaks jazz-lauljat meie koolist.
Tuba on pisike ja t2is uhiuut IKEA-m66blit :) Yks riiul on veel seina22res ja ootab puurimist. Mu uus diivanvoodi on nii-nii m6nus, et igal hommikul on raske sellest lahkuda. ( nojah, hiljaks j2n ma kooli ka vanas voodis magades...aga p6hjuse leiab alati!)
Novembrikuu t2htsyndmus oli aga Eesti. Ma arvan, et tundsin esimest korda nii suurt r66mu k6ikidest inimestest. Ja ka seda, et olen muutunud....teisied tajusid seda samuti. Tagasi teel sain veel lennujaamas oma suure s6bra Mariga kokku ja ylaatuskylaline oli Aaron, kes ka v2ljamaale minemas oli :) Tavaliselt ma ei kohta lennates kedagi tuttavat aga n2ed, nyyd oli neid kohe kaks!!!
Ja kui juba pilvede kohal olin, paistis suur t2iskuu, mis valgustas palju heledamalt kui maa peal. Hirmus ilus oli.
Ja suur ait2hh k6ikidele s6pradele, kes oma plaane minu j2rgi seadsid!!!!

Inimene on imeline

Anne Sofie Mutter on yks maailmaklassi viiuldaja ja sel kolmap2eval 6nnestus mul teda kuulata Amsterdamis, Concergebouw's!!!!!!
Kavas oli Tsaikovski viiulikontsert D-duur ja Rahmaninovi 2.symfoonia. Dirigendiks Andre Previn. Mina olin muidugi t2iesti ahvivaimustuses aga teised koolikaaslased ei jaganud seda...kui oled Pariisis v6i Londonis yles kasvanud, siis oled vist harjunud selliste muusikute ja nii hea tasemega....Aga minu jaoks oli see vist esimene kord, kui orkestri kuulamine ja dirigendi j2lgimine nii huvitav oli.
Previn on ysna eakas mees - tuli lavale nii tudisevate jalgadega, et ma m6tlesin, kas ta yldse kontserdi l6puni elus pysib :) Aga!!!! kuigi ta istus puldis ja ei liigutanud end eriti, olid tema k2ed nii t2psed, nii v2ljendusrikkad et suuri liigutusi ja kehaga kaasaelamist polnud ylde vaja. Orkester oli nii tasakaalus, k6ik nyansid nii h2sti v2ljat66tatud, et isegi mina kuulsin neid!!! Esimest korda tabasin end t2helepanelikult kuulamast igat fraasi ja soolot, ilma, et ma oleksin sellele spetsiaalselt keskendunud:)Eriti meeldisid fl66did!!
Aga viiuldajast ka: terve esimese osa istusin suu ammuli ja imestasin ja olin nii 6nnelik, et mul on v6imalus sellest k6igest osa saada! Tehnika oli perfektne - m6ned arvasid, et pisut liiga moderne Tsaikovski jaoks aga mulle meeldis. Ja k6la oli nii tummine alumises registris. Lisaks suutis ta teha selliseid pianosid, et ma ei saanud peaaegu arugi, et ta juba m2ngima hakkas! Ka meeldis mulle, kuidas Mutter laval oli - ta suhtles orkestriga, elas kogu aeg kaasa, sulatas end orkesti v6i duo instrumendiga nii h2sti kokku....
Kogu kava oli muidugi ka muusikaliselt nii ilus ja nii minu maitse - romantiline, pikkade, ilusate meloodiatega.
Yhes6naga sain 7 euro eest rohkem kui kuhjaga positiivseid emotsioone ja maailmaklassi kultuuri!!! MULLE MEELDIB SELLINE ELU:)

Ja j2rjekordselt olen vaimustuses muusikast, muusikutest, selle "v6lumaailma" piiritustest avarustest. Loodan, et ma olen ka kunagi yks nendest toredatest muusikutest, keda praegu kaugusest imelten!

Kiire-kiire-kiire!!!!

Oeh! Olen oma blogi viimasel ajal unarusse j2tnud...mitte, et mul midagi kirjutada ei oleks vaid vastupidi - tegemisi kuhjub iga p2evaga aina rohkem yksteise otsa ja nii ma polegi j6udnud midagi muud teha kui k6ige h2davajalikumat...blogipidamine paraku ei ole top 10nes :(
Niisiis terve eelmine n2dal oli meil Intro s.t. iga p2ev algas kooriprooviga kus laulsid ( pidid laulma aga enamus ei ilmunud kohale!) k6ik esimese kursuse tudengid olenemata erialast. Lauljatele oli see t6eline piin!!!!
Kassikontserdile j2gnes 1,5 tundi loengut. M6ned olid natuke lasteaiamaiguga a la " p2ris elu on palju raskem kui te arvate ja alati ei l2he k6ik nii nagu te plaanite". Aga oli ka toredaid, inspireerivaid vestlusi erinevate kohalike muusikutega, kes on ka selle kooli siin l2bi k2inud. Ja k6ige parem osa moodustasid ekskursioonid. Ise sai valida, millistel tahad osaleda. Ma muidugi olin see entukas kes kolm korda n2dala jooksul Amsterdami s6itis, et n2ha Het Musiekgebouw' d, Het Musiektheater'i ja Concergebouw' d :) (Need on Amsterdami ja Hollandi yhed suuremad ja t2htsamad muusikasaalid). Esimeses sain kuulata Schonberg Ensembel' i peaproovi Janaceki muusikaga. Minu suureks yllatuseks oli yks lauljatest Maria Valdmaa :) Ta oli mulle varem midagi maininud, et teeb projekti koos Schonberg Ensembeliga aga ega ma muidugi siis ju veel ei teadnud, et tegemist on yhe kuulsama ja professionaalsema uue muusika ansambliga nii Hollandis kui maailmas yldse!
Igatahes see oli vaatamsit v22rt.
Het Musiektheater on ooperimaja. Saal mahutab pisut v2hem kui 2000 yhikut publikut, lava on v2ga lai ja k6rge (vist peaaegu 30 meetrit). Saime ka lavataguseid ruume n2ha ja seal kohtusime yhe muheda j6uluvanav2limusega lavat66lisega. Ta on selles amteis olnud juba 27 aastat!!! N2itas meile kuidas kahe s6rmega suurt haamrit hoida :)
K6ige imelikum oli aga see, et esimest korda tundsin kui palju ma tunnen laval olemisest ja teatrist kui sellisest puudust... Ma ei arvanudki,et see nii tugevalt mulle sissekasvanud on. Nyyd siis muudkui ootan, et millal saaks j2lle ooperit laulda..et oma igatsust veidi leevendada laenasin raamatukogust Lucia Di Lammermoori CD Callasega peaosas.
Nii ilus on!!! Aga ise teha oleks veelgi toredam!
Ja siis kolmas maja on kontsertsaal. Vaatasime-kuulasime peaproovi. Esimeses pooles harjutati mingit Messiaen'i teost ja teises pooles Beethoveni " Egmont"it. Viimane ei j2tnud eriti rabavat muljet aga ma ei raatsinud 2ra ka minna - ikkagi sai hingata muusikutega sama 6hku :P
No vot. Ja selle k6ige p2rast ei olegi ma midagi muud j6udnud teha. N2dalavahetusel k2isin veel Hollandi Tantsufestivali raames Monte Carlo Balletti vaatamas. No see oli midagi nii head, et tahtsin j2rgmisel 6htul uuesti minna aga sain Kadrilt (veel yks eesti laulja) kutse 6htus66gile ja nii j2igi see teist korda n2gemata.
Nyyd rabelen kooli asjadega. Ja yritan vaikselt kolima hakata... kardan natuke uut kohta..uusi inimesi aga kyllap l2heb see ka varsti yle. Praegu sajab 6ues vihma, k6ik on v2ga pime ja hall... ei taha t66le minna.. jonniks aga see ju ei aita!
Ootan ka koju minekut. Eile ei saanud magamagi j22da sellep2rast - muudkui m6tlesin, et mis kohukesi ma tahaks syya ja keda n2ha ja mis k6ik peab nende 2,5 p2evaga tehtud saama....
Ja siis kuulsin uudiseid Itaaliast - Perugias, kuhu ma j2rgmine suvi l2hen, m6rvati yks noor naine ja yks kahtlusalustest on Patric, Heleni s6ber, kellega ka mina eelmisel suvel tantsisin!!! 6udne...... Ja siis veel need Soome-syndmused... mis maailmas toimub?
Yritan ilusti laulda ja sellega natuke positiivset energiat juurde toota...ehk m6jub.
Panin pilte yles nii vaheajast kui Amsterdami ekskursioonidest.
Kirjtutamiseni!

Aafrika!

Ollalaaaa!!!!
Tulin just Intro tunnist ja see oli NIIIIIII tore!!!!!
Yks t6eliselt must mees Senegalist 6petas dzembesid m2ngima ja aafrika laule laulma - see kuidas ta ise m2ngis oli muidugi midagi mystilist!!! Meid oli seal umbes 20 inimest ja k6ik m2ngisid yhte rytmi ja siis Senegali-mees m2ngis soolot ja yks teine 6petaja bass-dzembet...no yhes6naga olen ahvivaimustuses :)

Eelmisest sissekandesst on j2rjekordselt juba rohkem kui n2dal m66das nii, et on millest kirjutada.
Vaheag tuli ja l2ks valguskiirusel. Siiski 6nnestus koos Erini-Heiko-Saskiaga 2ra k2ia Haagi kuursaali juures, Delftis ja teist korda elus Amsterdamis. Seal leidsime vanakraamituru, millest meie Eriniga v2hemalt yli vaimustunud olime. Ostsin kaks kybarat ka- nyyd k2in ringi nagu daam 1930-ndatest :)
LEidsime amsterdamist ka yhe hirmus armsa pannkoogikohviku: see oli teisel korrusel ja sinna viis umbes poole meetri laiune trepp, mis oli v2ga j2rsk. Ja kogu kohvik koosnes umbes 4 lauast! (sellep2rast ei 6nnestunudki seal syya, kuna k6ik lauad olid h6ivatud). Aga mul on kindel plaan uuele katsele minna.

See n2dal on ka nii kiiresti l2inud,et ise ka imestan kuhu aeg kaob. Teisip2evast alates toimub Haagis 3 n2dalane Hollandi Tantsu Festival. Eile k2isin vaatamas etendust " The autopsy project". oi, kohe hakkab kooli orkestri peaproov - l2hen kuulama. kirjutan p2rast edasi :)

Mitmesugust....

Kauaoodatud vaheaeg on nüüd kätte jõudnud ja libiseb ilmselt suure kiirjusega nende samad käte vahelt ka ära kui kõik samas tempos ja lõbusas meeleolus jätjub :) Aga see on ju kõik väääääääga tore!!!
Niisiis - sissejuhatus sügispuhkusele toimus juba neljapäval kursaõe Lilli juures, kus vaatasime filmi "Team Amesrica". Ma pole vist tükk aega nii palju naernud kui siis :) Olime seal kolmekesi - Lilli, Kaspar ja mina - ja me olime nii ühel lainel...nalju tuli uksest ja aknast! Muide, me asutame ka kvarteti! Tsellomängijat pole veel näinud aga ta on ka laulutudeng kes on varasemas elus "päris" muusik olnud s.t. pillimngija :)
Lilli ja mina mängime viiuleid, Kaspar alti ja tsellomängija on keegi noormees, kelle nimi ei ole meeles.
Hetkeseisuga pole me veel ühtki proovi teinud, nii et olen ikka veel optimistlik aga ma arvan, et see kaob esimesel kokkumängimisel :)
Sain reedel oma viiuli parandusest kätte ja üritasin sellest häält välja meelitada...noodis tmängimine osutab suuremat vastupanu kui arvasin aga improviseerides tuleb juba viiuli moodi hääl välja küll:)
Ah jaa - parandusse pidin pilli viima kuna uusi keeli peale pannes läks roop katki!!! Ja see on laenatud viiul - ühe lauluõpetaja oma :( Nüüdseks olen keelte ja paranduse ja kampoli eest maksnud kusagil 120 eurot!!! Mul on ikka kallid hobid.... Aga jube tore on - kõik viiulimänguga seonduvad asjad hakkavad vaikselt meelde tulema ja esimest korda elus on tunne, et tahan päriselt seda pilli mängida.
Igasugused väiksed asjad teevad rõõmu nt. see et mul on esimest korda elus täiesti uus ja oma kampol!! Pirastro oma ka veel :)
Ja nii tore on koolis viiuliga ringi käia - palju intelligentsem tunne on.

Aga veel siis vaheajast. Reedel istusime lauljatega kohalikus jazz-lounges " Pavlov" ja loomulikult rääkisime kõigist imelikkudest esmakursuslastest (v.a. mina!!!!).
See ei ole just kõige viisakam tegevus aga noh, mis parata - nad käivad vähemal või rohkemal määral meile kõikidele närvidele ja siis peab ju ennast kuidagi välja elama.

Eile käisin trennis ja harjutasin ja kuulasin raamatukogus plaate ja sattusin järjekordselt vaimustusse oma erialast ning muusikast üldse. Käisin ka esimest korda ühes plaadipoes kus müüakse igasugu CD-sid alates 0,99 senti tükk!!! Ja ostsin sealt 2 CD-d: üks mis nägi väja nagu jazzi plaat (ja nagu täna hommikul avastasin, oligi väga hea jazz!) ja teisel laulis rootsi mezzosopran rootsi, soome, hispaania ja tsehii autorite loomingut. Hääl oli suht tavaline aga sain teada jälle mõned uued heliloojad ning huvitavad laulud. Igatahes oli see ost oma raha(4urot) väärt.
Ja õhtul läksime koos Germaine ja Inesega ühele sünnipäevale.
Kuna sünnipäevalaps oli ingalne - Jonathan, dirigeerimine, 2.kursus, siis vaatasime loomulikult rugby maailmakarika finaalmängu mille ingalsed Lõuna-Aafrika Vabariigile kaotasid :) Mina kui teada-tuntud "suur" spordihuviline üritasin igavuse kätte mitte ära surra. Pärast poole läks aga juba paremaks. Sai räägitud muusikast ja kunstist, lahatud eestlaste omavahelisi probleeme ja tutvutud uute toredate inimestega. Läbi öise linna koju sõites oma suht napis kostüümis, tundisn jälle tugevamalt, et see on praegu nii õige koht minu jaoks - tore, et se tunne tuli, sest ma olen teda juba peaaegu aasta otsa oodanud.
Pilte vaata aadressilt www.fotoalbum.ee/photos/maarjapurga . Panin selle aadressi ka lehe paremasse serva teiste linkide juurde - edaspidi siis teate, et seal on kõik mu pildid.
Aa.. ja osad pildid on tehtud eelmisel nädalavahetusel Roterdamis muuseumis käies. Kuna tegemist oli sürrealismi näitusega siis õhtul järgnes sellest inspireeritud fotosessioon, mille käigus sai järjekordselt naerdud pisarad silma:)
No ja täna on sihuke peojärgne lebopäev - kuulasin neid eile ostetud plaate, nautisin voodis lösutamist ja Kiisu komme, mis ema pakiga saatis....Üldiselt peaksin uut korterit otsima aga jaanalinnu mängimine on oluliselt mugavam :)
Nii - nüüd sai vist küll kõik hinge pealt ära.
"Enjoy coctails" ( loe viimast sõna kahe eraldi sõnana ning kasuta oma kujutlusvõimet)!

Peaaegu nagu minu salsa-kursus.

Destruktiivne harmoonia

Oi,oi,oi!!!!
Mul oli j2rjekordne harmoonia tund! See on t6eline sisemise rahu harjutus. Esiteks meid on seal tunnis ainult kaks ja see teine on yks v2ga n2rvidele k2iva jutuga inglane - ma ei saa midagi aru,m is ta pobiseb ja ega ta ei ytlegi eriti midagi olulist...lihtsalt muliseb!!! P.S. ta on koolis tuntud kui "The guy who touches himself" nii et k6igele muule lisaks pean yritama oma pilku v6imalikult aknast v2lja suunata.
Ja loomulikult aine ise on ka huvitava ylesehitusega: esimene tund analyysisime tavaliste harmooniareeglite abil, j2rgmisel tunnil juba nummerdatud bassi systeemis ja eelmine kord hoopis kontrapunkti reeglite j2rgi!!! No tere hommikust - ma olen ikkagi laulja mitte mingi ajugeenius! Ja kui Otsa koolis oli yks ylesanne nii umbes 16 takti pikkune siis siin analyysime 4-lehekyljelisi Bachi aariaid.... Oeh...
Nagu n2ete, tekitab see tund v2ga palju emotsioone :)
Aga eile6htune Puircelli "The Fairy queen"oli fantastiline!!!
Lavastus oli lakoonilis-koomiline ja lauljad super tasemel. Osa lauljaid olid alguses lae all ja kaks fl66dim2ngijat koos lautoga liikusid m66da saali ringi.Lisaks oma instrumentide m2ngimisele pidid nad ka laulma, nii et moodustus kolmekordne kaja-efekt: esimene grupp laulis lavalt, teine lae alt ja kolmas saalist!!! V2ga 2ge oli! Ja nalja sai palju - kontratenor oli pandud m2ngima yhte tydrukutest ja ta tegi oma osa v2ga naiselikult :P
Ja tutvusin veel yhe eestlasega - seekord plokkfl66dim2ngijaga kes siin juba kuuendat aastat, nimeks Monika.
Yhe kursakaaslasega vesteldes j6udsin veel j2reldusele, et barokk muusika on sama "m6ttetu"kui bel canto: m6lema puhul lauldakse yhte s6na v6i silpi kymme minutit ja nauditakse on h22lt :P

Argine esmasp2ev

N2dalavahetus oli "pidulik" s.t. reedel p2rast jazzooperi "Hoples Puzzle" esietendust,sattusin orkestrantide juurde afterparty'le. Nalja oli rohkem kui rubla eest ja nii ma j6udsingi koju piisavalt hilja, et t66 ja trenn j2rgmisesse p2eva edasi lykata....aga noh, laup2eva 6htul oli kogunemine yhe kursa6e juures, kus k6ik koos pizzat tegime. Ja sinna k6rvale Chiantit ja J.P.Chenet'i ja j2lle oli nalja kui palju. 6htu j2tkus kooli bigbandi kontserdiga ja l6ppes klubis Havanna...j2rjekodselt lykkasin hommikuse trenni edasi:)
T2na aga ootab ees H.Purcelli ooper "The Fairy Queen". K2isin ka yhe teise 6petaja grupitundi kuulamas ja sain sealt palju inspiratsiooni. Ka mu enda eriala tund l2ks yle ootuste h2sti( kuna olen ikka veel pisut haige, siis arvasin, et ei saagi laulda).
Ja mul 6nnestus saada pangakaart!!! Olen nii r66mus kuna selle saamine v6ttis v2ga palju n2rve ja aega - k2isin v2hemalt 6 korda pangas!
Nyyd aga l2hen vaatan mis mu kursakaaslased teisel korrusel teevad.

Karate Kid :)

Kui keegi on n2inud filmi " Karate Kid" siis ta teab, et peategelane pidi alguses autosid pesema, maja v2rvima ja p6randaid lihvima enne kui maailmameistriv6istlustele v6itma l2ks...ma otsin siin oma koristaja-ametis ka seoseid, et kuidas see mu lauljakarj22rile kasuks v6iks tulla.... praegu neid veel eriti ei n2e :P
Nagu ikka on mul kiire - yritasin just pilte netti yles panna ja see v6ttis kogu aja 2ra. Loodan, et link t66tab ja ehk j6uan ka selgitada kunagi, et mis piltide peal on. Hetkel aga jooksen salsa kursusele.
Ilusat oktoobrit k6igile!!!

www.fotoalbum.ee/photos/maarjapurga

Elu nagu muusika(lis)!

Just l6ppes kooli eri osakondi ja j2rgmisel n2dalal algavat Introt tutvustav kontsert.Yks teise kursuse viiuldaja m2ngis no nii h2sti, et judinad k2isid kogu aeg yle selja ja suu oli k6rvuni imestusest - ta esitas 2 Klezmer-stiilis lugu,mis olid t2is emotsionaalsust, tehnikat, julgust ja andekust!!! Nyyd on natuke see tunne, et mis ma siin yldse teen kui sihuksed imelapsed on olemas. Lisaks n2idati videot kus 6aastane poiss ragtime'i m2ngis ise pidevalt toolil keerutades ja yldse mitte klahve vaadates!!!!
Ja 6htul ootab ees yhe Hiina laulutudengi l6pueksam..jutud k2ivad, et see on ka midagi suurejoonelist. Ja olen viimase n2dalaga nii palju asju kogenud, mida tahan ka kirjutada siia aga praegu kiirustan joogasse. Esimesel v6imalusel j2tkan memuaare :)

Piltlikult....

Otsustasin nyyd ikkagi ka kooli arvutist sissekandeid tegema hakata, loodetavasti m6ndade t2htede asendumine nubritega ei tekita lugemisel suuri probleeme.
Kujutage ette tibupoega, kes on alles munakoore sees ja kopsib seda, et valguse, 6hu ja maailma k2tte p22seda. Ta on oma tegevust alles alustanud, nii et koores ei ole veel yhtki pragu; ka puudub tal tehnika, millega h6lpsasti l6kuda klaustrofoobiat tekitav ymbris. Ja tal puudub ka teadmine, mis on teisel pool seda l2bistamatuna tunduvat myyri AGA.... kusagil sygaval udusulgede vahel on TUNNE, mis sunnib tibukest aina edasi proovima. Loomulikult on ta juba ysna vihane ja lootusetu, sest muutust ei paista veel kusagilt,vahel m6tleb ta isegi, et tal on "au" olla esimene koorumisinstinktideta tibu. Ja mida aeg edasi, seda rohkem probleeme esile kerkib - keha valutab vastu seina jooksmisest ja m6te on v2sinud lahendust otsimast. Ja nii ta seal siis on... Samal ajal aga on tema kasik6de suutnud kerge vaevaga ahistavast kestast v2lja pugeda ning naudib elu tantsides salsat mustade liigikaaslastega.
Kaksikute seiklused igal neljap2eval samal ajal, samas kohas - pysige lainel :)

PUNANE!

Teate, ma tunnen, et mul on aju asemele käiguvahetajat vaja!!! Olen mina kooli kohvikus ja üritan inglise keeles ennast arusaadavaks teha kui liitub veel üks eestlane ja mõni hispaanlane ja paar sakslast jne. Lõpuks avastad, et inimene, kellega alguses rääkisid on astunud vestlusse kellegi kolmandaga või läinud harjutama ja sina räägid selles suures segaduses eestlasega oma kohutavas inglise keeles kuni ta ütleb:"Vaheta käiku!"
Naudin uues ja võõras linnas olemist - hommikuti rattaga kooli sõites kuulan hollandikeele tunde, kordan agaralt ja kõva häälega, mida onu lindil ütleb ja ei tee välja, kui keegi valgusfoori taga mind imelikult vaatab!
Kui päike paistab, naudin seda ka. Ja oma sünnipäeva võtsin samuti mõnuga - käisin kohalikus kinos hollivuudi filmi vaatamas, harjutasin ja laulsin ja tundsin rõõmu, et ei pea kartulisalatit hakkima :) Siiski - eile oli ikka pralle ka ja et sõbrunemine paremini läheks, tegin valgesokolaadi-toorjuustu koogi - SEE TOIMIS!
Ja järjekordselt tõdesin, et mul on maailma parimad sõbrad,kes teavad kuidas mulle rõõmu valimistada - punane sall, punased südamed, H&M-i kinkekaart, Kiisu kommid ja kaardid.
Oooo...ja selle nädala suursündmus oli spordiklubiga liitumine! Käisin esimest ja ilmselt ka viimast korda elus spinningu trennis - ma olen piisavalt kannatamatu inimene, et 50 minutit ühe ratta seljas olemist ja mitte kuhugi jõudmist mind frustratsiooni äärele viiksid! See-eest personaalse instruktoriga jõusaali masinaid katsetades sain märksa parema emotsiooni. Plaanisin täna ka tervistavaid lihashasjutusi teha aga.... vein maitses eile õhtul imehea ja noh, hommikul enam ei olnudki nii väga tahtmist voodist kaugemale minna :) vanadus, ma ütlen :D

Kool!

Ahhoi!
Mulle meeldivad:
Itaalia keele õpetja
Muusikaajaloo õpetja
Eriala õpetaja
Draama õpetaja
Endiselt raamatukogu
Maria salatid ja internet
Uus-Meremaalane
Meevahvlid
Uued kingad
Need sõnad hollandi keeles, millest aru saan...neid on ikka veel vähe :)

Muusikast ka:
Sain uue loo J.Brahms "Von Ewiger Liebe", mis on super-ilus!!!! Ja esimene eriala tund oli ka nii-nii hea -sain aru, mida õpetaja tahab ja suutsin enam-vähem seda ka teostada. Ootan juba homset tundi!
Juhe on täna koos...ei mäleta, mida kõike tahtsin kirjutada.... eks siis järgmise korrani.

Piltide peal on vaated, mis jäävad kooli teele.

Tuhkatriinu otsib ennast!

Viimase paari päeva jooksul on päris palju juhtunud.
Aktus oli. Ja siis sain tööle! Ja siis kui olin tolmuimejaga maadlemisest puruväsinud, mõtlesin, et kas see hüpoteetiline lauljakarjäär on ikka kõike seda väärt... esiteks pean tegema tööd, mis mulle ei meeldi, teiseks on ilm juba täiesti kohutavaks muutunud ja kolmandaks ma ei saa kleite-kingi kanda!!! Beibe, ma tean aga näete,selline ma olen.
Eino, ma tegelikult saan aru, et ma olen õnnelik omades tööd...ükskõik millist ja kunagi olen uhke, et olen selle kõik läbi teinud.
Ja nüüd siis lähemalt aktusest. See oli tegelikult kontsert. Alustuseks esitas kontrabassiõpetaja loo "Failure" - üheaegselt mängimisega nägi teos ette ka, et interpreet peab teksti lugema ja viimane rääkis läbikukkumisest. Humoorikas ja musikaalne, minu lemmik etteaste. Järgmiseks olid laval kirjutuslauad, 5 löökpillimängijat ja videoprojektor. Mängijad istusid seljaga publikusse ja suur ekraan töötas peeglina - selle kaudu suhtlesid ka mängijad omavahel, sest ühes reas istudes ei ole muud moodi võimalik sünkroonselt tegutseda. See tuli neil aga väga hästi välja. Silmale nägematute asjadega kratisiti laudu, sahistaati ka, kõik muusikalised ja rütmilised elemendid olid olemas. Ainult natuke pikaks läks, ideed hakkasid korduma. Üldse lugude kestvusega mindi natuke liiale terve kontserdi vältel. Näiteks lõpulugu, mis oleks võinud ka olemata olla, tundus eriti pikana "tänu" totaalsele mürale, millele anti improvisatsiooni nimi. Veel esinesid omalaadse improvisatsiooni ja samateemalise loenguga kas õpetajat - tore oli näha "eulsaid" õpetajaid! Nad arutasid kuidas loomingulisemalt õpetada, areneda ja õpilastega koostööd teha, ise samal ajal õrnu meloodiaid taustaks mängides.
Aktusel hakkas natuke ilmet võtma ka arusaamine miks ma siia tulin.
Olen edukalt läbinud ka esimesed tunnid - itaalia keel, harmoonia ja solf. Ja loomulikult tund, kus õpime Sibeliuse programmi tundma - õpetajal kasvavad nina peal karvad!! (see on väga lapsik märkus aga no see ei ole normaalne õpetaja!!!)
Natuke on tunne nagu oleksin Harry Potteri kooli sattunud - enamus õpilasi tuleb kaugetest kohtadest, kellelgi pole aimu, mida peab tegema ja "võluriks" (loe: muusikuks) saamine näib täiesti ilmvõimatu.
Aga kui nad ära surnud pole siis elavad nad tänapäevani....

Ma armastan muusikat!

Tänase päeva veetsin Haagi raamatukogus ja olen sellest siiani vaimustuses. Kui ma veel eile mõtlesin, et miks ma küll siia tulin, siis nüüd ei ole mul rohkem põhjusi vaja - selles raamatukogus on lihtsalt nii palju, mida kuulata, et 4 aastat läheb nagu naksti mööda :)
Üldse olen praegu asjade seisuga rahul - mul on armas tuba korteris, kus elavad toredad ja huvitavad inimesed, saan palju rattaga sõita (kuigi olen sellega nii teistele kui iseendale suureks ohuks - kui ma peaks kunagi tahtma autojuhilube tegema hakata, siis keelake mind palun!) ja eile sain endale turult teki-padja ka.
Turg oli muidugi kogemus omaette. Iga leti taga on eri rahvusest ja kultuurist müüa, kes üritab teistest kõvemini hõigates endale rohkem ostjaid ligi meelitada-väga temperamentne seltskond...Nõmme turuga ei anna nagu hästi võrreldagi :) Müügil on tohutu palju erinevaid puu-ja juurvilju, milledest mitmete otstarvet ja maitset ei tea. Siis oli seal veel suur lett igasugu küpsetatud, praetud ja naturaalsete pähklite, mandlite, puuviljade ja muu sihukse kraamiga..lõhnas imehästi!
Kevadel moes olnud kingi saab alates 2 eurost paar(täiesti uued, mitte kasutatud!) ja tulbisibulaid on loomulikult sadat sorti.
Täna oli linnas palju rahvast - leierkastimees oli hobusega oma suure roosa mängutoosi ühele linna väljakule vedanud ja lõbustas nii umbes sadat välikohvikus istuvat haaglast:)
Rattaga kodu poole sõites nägin vilksamisi kuidas ühele kõrvaltänavale oli püsti pandud laste kummimaja, muusika mängis, õhupallid olid tänavapostide küljes ja väiksed põngerjad kargasid ringi - vat sihuksed peod on siin!
Minu elukohast veel nii palju, et sinna viib suht järsk trepp. Ta näeb täitsa tore välja aga eriti hea vaate pakub ta siis kui ma oma rattaga sealt alla või üles üritan koperdada...see ei kuku mul just eriti esinduslikult välja. Veel! Täna, kui oma korterinaabri-helilooja-poisi toaukse esirattaga kogemata lahti lükkasin ja ise kusagil raami all tasakaalu üritasin säilitada, lubati mulle õpetada kuidas asi õigesti ja kergemalt käib :D

Onu Tik-Taki seiklused

Eile sain suure shoki osaliseks ja mõtlesin,et ei välju Maria toast enam kunagi kui olin läbi raskuste sinna ükskord jõudnud. Nimelt leidis Maria ühe kuulutuse, kus pakuti odava rahaga kooli lähedal tuba üürida. No ja siis saigi kokku lepitud korteriomanikuga kohtumine. Kuna Maria läks tööle, pidin üksi selle toa üle vaatama. Ja siis hakkas õudukas peale. Kohale ilmus kentsaka välimusega, keskealine mees, kaasas labradori kutsikas, keda ta mööda teed praktiliselt lohistas, sest kutsikas ei tahtnud autode keskel eriti liigelda. Mees ütles, et nii keeruline on seletada kus see korter on, et peame tema autoga minema. No mulle see eriti ei meeldinud aga läksin ikka, ratas jäi poe ette. Tema sõidustiili võiks kokku võtta sõnaga liiklushuligaan. Jõudsime siiski ilma politsei sekkumiseta korterini, mis ei olnud poest tegelikult eriti kaugel. Korter oli väike, elutuba oli tema asju ja autoportreesid täis, kaasüürnikuks oleks olnud hiina tüdruk, kes kardab asju puudutada aga muidu on normaalne!!! Magamistuba koosnes voodist ja see oli täpselt sama suur kui tuba ise, uks ei mahtunud tervenisti lahtigi. Lisaks sellele ütles omanik, et hakkab seal paar korda nädalas käima lilli kastmas ja posti võtmas. Ja ka siin ei lõppenud see seiklus.Tal olevat teine korter samas ümbruskonnas. Hakkasime autoga sõitma..ja sõitsime ja sõitsime ja sõitsime ja ümber olid juba metsad ja kiirtee ja mul oli PAANIKA!!!! Mees ajas skiso juttu ja kui tahsin tagasi tegi äkkpöörde aga sõitis lõpuks ikka samas suunas edasi - läheme ja toome tema suitsud sealt korterist ära. Ma juba kaalusin autost väljahüppamist aga see jäi siiski tegemata. Lõpuks kui olime ta suitsud ära toonud, tõi ta mu linna tagasi ja asi lõppes õnnelikult aga igasuguste võõrastega suhtlemise isu võttis ära.
Täna aga oli palju toredam päev - üks tüdruk koolist üüris oma tuba 3 kuuks välja ja noh ma nüüd lähengi alates homsest sinna elama! Kaaslasteks klarnetimängija ja helilooja...üks hollandlane ja teine poolakas. Nüüd söön Maria tehtud imehead salatit ja närvid rahunevad vaikselt.
Päeval sai veel kohalikus raamatukogus käidud - plaadi ja noodi valik on tohutu ainult, et muusikakuulamise eest peab maksma - nii kohapeal kui ka koju võttes. Ja kuninganna paleed nägin ka ühest küljest! Selle ümber on see sama mets, kus eile Haagi Psühhoga sõitsin :S
Mõtlen ka sellele, et miks ma siia tulin...endiselt ei ole tunnet, et see on SEE koht...eks aeg näitab.
Senikaua sõidan aga rattaga nagu onu Tik-Tak ja tiksun edasi.

Puzzle

Kõigepealt pean ära märkima, et mul on MAAILMA PARIMAD SÕBRAD!!!!!
Viimane õhtu ja öö kodumaal oli tänu nendele tõesti üks parimaid mu elus. Ja see on nii hea tunne, kui näed, et sinust hoolitakse... aitäh kõigile!
Olen hetkel Haagis, Noorderbeekdwarstraat–il, see on vist küll kõige pikem ja raskem tänava nimi terves Hollandis :)
Siinse kvartali moodustavad veel Kopernicusstraat, Edisonstraat, Galileistraat, Columbusstraat ja Kepplerstraat - kuulsused hoiavad ikka ühte :)
Minu praegune ülesanne on kokku panna mõistatus, millest teada on, et pildil peaks lõpptulemusena olema töötav, korteris elav, edukas, enda eluga rahulolev üliõpilane. Hetke seisuga olen leidnud kaks tükikest korterikuulutusi ja Maria, kes aitab järgmisi tükikesi minu elust kokku otsida.
Meie vastasmajas töötab autoparandus, kus mängib mahe jazz ja töömehed vilistavad.....trammiga eile uue ajutise kodu poole sõites sain ülevaate kohalikust multikultuursusest: maani seelikute ja habemetega vanamehed, turbanitega onud ja värviliste talaaridega naised, kelle juures on siiski märgata tänapäeva - geelküüned:P
Hommikul avastaasin, et poed ilmselt toodavad vormiriietusena lisaks kaelasallidele ka suuri pearätikuid, sest korralik moslem ei saa ju ilma selleta tööd teha.
Eile õhtul käisin rattaga sõitmas ja leidsin ilma kaardita tee nii kesklinna, rongijaama kui ka koju tagasi. Kuu paistis ja õhk oli soe... Kummaline on mõelda, et baarid ja kohvikud ja tänavad, mida läbisin, on varsti hoopis isiklikuma tähendusega kui praegu.
Kõht nõuab oma osa - esimene tudengilõuna Haagis.... muide, ma olen ju nüüd esimest korda elus ÜLIÕPILANE!!!!

Touch my dalalaa:D

Olen edukalt läbinud kahenädalase kollektivse töö-,puhke-ja viinalaagri!!!!
Laevasõit, mis oli ühtlasi ka minu viimaseks koosolemiseks töökaaslastega, möödus jällegi uusi kogemusi omandades ja piire laiendades. Ja kõige imelikum on see, et asjad, milledele varem vaatasin "viltu" hakkavad mulle meeldima... selletõttu ei ole enam võimalik ka kindlaid veendumusi välja öelda, sest kõik on suures ümberkujunemises.
Lisaks nendele kogemustele tuleb mul tegeleda ka suure hirmuga. Vaikselt hakkab kohale jõudma, et ma lähengi ära!!!
Pidevalt võitlevad kaks tasandit - Mõistus ja Tunded :) Kuna aga tegemist on minu sisemaailmaga siis peaksin võitjaks jääma ikkagi Mina ükskõik missuguse tulemuse juures.
Kohati, kui tunnete pool halvab mõistuse, tahaks sellest Tõsielust välja astuda aga nagu G.Meyrinki raamatus "Golem" on öeldud : kes kord on elule äratatud ei saa sellest enam loobuda; me oleme iseenda poolt ellu kutsutud, isegi kui me ei mäleta, millal kutse saatsime ( või umbes nii).
Elu terviseks!!!!!

Imedemaa

Tervitused Rootsist! Elu siin on kui muinasjutt "Alice Imedemaal"!!! Minu naiivsus saab tõsiseid hoope mis ehk polegi nii halb aga raske on ju loobuda millestki kui oled sellega nii kokku kasvanud. Avastan, et see osa maailmast, inimestest ja nende olemusest, mida mina siiamaani olen näinud, on vaid väga tilluke osa tohutu suurest jäämäest. Ja selle jäämäe nägemine on ühtlasi nii hirmutav kui ka huvitav. See on nagu sõjaga või suurte looduskatastroofidega või ka muinasjutuliste armastuslugudega - nad juhtuvad kusagil kaugel ja neid ei taju reaalselt... Hetkel toob Elu mulle aga selle kõik kätte..kõik on Siin ja Praegu:
Alkohol
Magamatus
Keerulised inimsuhted
Parimad naljad
Ropud naljad
Avalikud saladused
Orientatsioon
Sport
Päike

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!

Mijn vaderland, mijn geluk en vreugde
Mijn vaderland, mijn geluk en vreugde,
Hoe stralend mooi zijt gij!
En nergens in de wereld wijd
Is ooit een plek te vinden
Die zo bemind wordt als ik u bemin,
Mijn vaderland lief!
Mijn wiegje stond op uw grond,
Wiens zegeningen al mijn gezwoeg verlichten.
Met mijn laatste ademtocht zal ik u danken,
Want ik ben u trouw tot aan mijn doodZo waardig,
prachtig en innig geliefd,
Zijt gij, mijn liefste vaderland!
Moge God in de hemel u behoeden,
Mijn beste, mijn liefste land!
Moge Hij uw wachter zijn,
moge Hij uw schild zijn,
Moge Hij u eeuwig zegenen en bewaken
Zo verheven zijn alle daden,
Van u, mijn liefste vaderland!


Ma küll ei tunne tüdukut kes seda keelt rääkima hakkab..... :S

Tagasi reaalsusesse

Minu kõrval on kuhi kommipabereid. Millele see vihjab? JAH!!! Ma olen tagasi selles igapäevases rutiinis kus söömine on täiesti tavaline nähtus. Kohviga olen siiski suutnud säilitada angiiniaegsed lakoonilised suhted.
Kuna mõni eestlane läheb varsti kuninglikele jahimaaldele, siis selleks peab vahepeal "Asju" ajama. "Asjad" võivad olla hirmutavad mõnele..khmkhm..mulle näiteks. Ja vot siis mõeldes "Asjade" ajamise peale ja et kui raske ja keeruline ja ebameeldiv ja segane jne see on, sain aru, et tegemist pole millegi muu kui laulmise õppimisega - nii laulus kui tavaelus on võimalik hakkama saada kahte moodi:
1. emotsiooni-põhiselt
2. omandatud tehnika abil
Aaria võib üks päev välja tulla veatult ja ideaalilähedaselt aga see ei tähenda, et see võib korduda järgmisel päeval või aastal. Selleks, et ta aga kindlasti õnnestuks igal ajal ja hästi, peab õppima ära tehnika. Samamoodi on ka elu muude tahkudega . Näiteks minu meelest on meie kõigi otsitav õnn tegelikult ainult "tehnika" kaugusel. Ja elamise tehnika on teadlikkus, teadvustatus. Kui ma tean, et igasugune paberite ajamine on ainult üks imepisitilluke osa kogu universumi kulgemisest ja ka minu enda elust siis ei tekita see enam nii palju negatiivseid tundeid. Kui minu olemine ja identiteet on rajatud enesetedvustamisele mitte välimusele siis ei saa üksi kole soeng ega nõme riietus minu õnnelikku iseendaga olemist vähendada. Ja kui üks kord oled juba cv või avalduse kirjutanud siis teine kord on juba lihtsam ning kahekümnendal korral ei saa enam arugi, et selles kõiges midagi ebameeldivat oli! Kes hääleharjutusi on teinud võib paralleele tõmmata jo-ja-jo laulmisega....ega kui 2 kuud pole laulnud siis tulevad esimese harjutuse tegemise ajal ikka eksistentsiaalsed mõtted pähe küll :)
Ja nüüd harjutama elamist!!!

Erisaade

"Tõsise Elu" erisaate üllatusülesanne oli võita raskekujuline Angiin, mida osaleja M. elus ei olnud varem ette tulnud. Auhinnaks mitmesugused unustatud-uued arusaamad. Näiteks ei mäletanud M., et ühest maasikast on võimalik kuni kümme ampsu hammustada ja et kõht on sellise söögikorra järel sama täis kui pärast taldrikutäit kartuliputru. Või et ühte viilu saia on võimalik süüa 20 minutit ja seegi tundub kugistamisena. Ja et varem poole karbi kaupa manustatud küpsistest ei läinud liigse magususe tõttu ühtki kurgust alla...
Lisaks gastronoomia-aja-koguse-suhetele viis võitlus Angiiniga mõtted ka globaalsematele teemadele. Kui saaks kogu aeg nii vähe tarbida kui viimastel päevadel, oleks kokkuhoid märgatav, kui seda saaks aga rakendada suurele osale priiskavast elanikkonnast, kelle hulka vähemal või suuremal määral meist paljud kuuluvad, annaks see kindalsti järgnevale põlvkonnale ka võimaluse jääkarusid, liustikke ja Hollandit näha.
Elagu haigused! Elagu Maailm!

Algus

Algus ja Lõpp on minu jaoks samasugused. Kui nad on üks, siis milleks läbida nendevahelist teekonda?
Aga just teelolemise läbi saan jõuda arusaamisele, äratundmisele, mis on see Üks, see Algus, Lõpp. Kõik näiliselt sisutud, seosetud jutuajamised, kohtumised, teod ja tegematajätmised saavad tähenduse kui neid aja perspektiivis vaadata. Justnagu joonistusele liiga ligidal seistes näen vaid üksikuid kriipse, mõttetut sodimist, nii näen ka enda elu tihti kaosena. Distants annab alles võimaluse tervikut tajuda. Olen teel Ühe poole, olemise poole...