Sissekanne yle pika aja.

Oi-oi-oi!
Aeg l2heb siin ikka mystilise kiirusega - v6i on lihtsalt minu ajayhikud saanud uue t2henduse. Nt. "kohe" v6ib osutuda kahe n2dala pikkuseks ja "hommikul t6usen vara" t2hendab "ma olen j2lle hiljaks j22nud".
Igatahes, t2na l6ppes meie "fantastiline" aine nimega Intro. Iga p2ev oli loeng, mis alguses tundus paljulubav aga l6puks r22giti alati samast asjast: kui tahate muusikaga leiba teenida, siis ilmselt olete sunnitud varem v6i hiljem 6petjaks hakkama ning v6ite ka kokku puutuda teistsuguste muusikategemis v6imalustega nagu improviseerimine, muusikateater, vabatahtlik t66 Aafrika lastega, kes pole kunagi pilli m2nginud. Iseenesest ju tore aga kui sa seda sama juttu kuuled iga p2ev 1,5h j2rjest siis enam nii tore ei ole.
6nneks oli peale loengute kaks workshopi, kus esimeses pidime Stravinski ja teises rahvamuusika eeskujul teose improviseerima. T2na kandsime need ka ette...mina muidugi sattusin paanikasse ja ei suutnud eriti ilusat laulujoru kuulajatele pakkuda aga kokkuv6ttes oli see hea kogemus. Esimest korda elus improviseerisin teiste inimeste ees...imelik oli.Pani j2lle m6tlema, et miks see enesekindlus nii habras on. See, et ma midagi varem teinud ei ole, ei pea ju kohe t2hendama, et ma seda ei oska. Nyyd on yks samm j2lle tehtud. See n2dal olen yldse palju m6elnud... tunnen, et see MINA, kelle esimestel Haagis oldud kuudel yles leidsin, on j2lle 2ra kadunud ja olen tagasi mineviku kyysis. Loodetavasti on see vaid yks etapp ja MINA leiab tee tagasi. Eks ta juba natuke ongi leidnud - ma ju kirjutan siia :)
Olmelistest uudistest ka : yks minu korterinaabritest kolib 2ra ja mina saan nyyd tema toa endale - see on suurem ja soojem!!!!
Oi, ja siis ma polegi ju kirjutanud tormist, mis siin n2dal tagasi oli. L2ksime Mariaga kodupoole, vihma sadas ja tuul puhus hirmsa kiirusega. J6udsime just ristmikule kui sattusime tuulekoridori. Ja ma j6udsin just m6elda, et ei tahaks kyll oma lillast mytsist ilma j22da kui tuli nii tugev tuul, et myts oli sekundiga peast kadunud. Ei saanud kohe sellele j2rgi tormata, sest pidime ratta maja 22rde toimetama, muidu see oleks ka minema lennanud. Maria j2i siis tuulevaikse seina 22rde koos rattaga ja mina l2ksin mytsi otsima... p2rast nii 5 minutit otsimist pidin juba alla andma kui n2gin, et see lamas keset s6iduteed ja autod kihutasid sellest yle. Nyyd hoian oma mytsi k2es kui tugev tuul on ja selle sama ristmiku peale satun :) tavalise tuulega piisab kui tahtej6uga kinni hoiad!

Ja homme algab loodetavasti minu elus tehnikaajastu sylearvutiga!!!!!