Eesti on üks ütlemata tore maa - kui paraadi peetakse, siis eriti keegi ei viitsi seda vaadata aga kui laulda saab siis on kõik kohal nagu üks mees :) Ma arvan, et üks ilusamaid telefonikõnesid mida olen saanud oli 20. augusti öösel- eesti rahvas koos Tõnis Mäega laulsid mulle! Hästi liigutav oli, pärast vaatasin netist ülekannet ja pisar tuli silma..ehk sellepärast,et olen kaugel.. Igatahes on hea meel,et meil on selline traditsioon ja et see läheb nii paljudele korda.
Teine südantsoojendav sündmus oli olümpiamängude avatseremoonia. Kooli saal oli puupüsti peamiselt hiinlasi täis ja nad teadsid kõiki kohalikke kuulsusi, kes tseremooniast osa võtsid. Kuulsus on ikka nii suhteline asi - mina seisin vaikselt ja ei teadnud kaasa elada, sest mina ei tunne neid... Hästi tore oli aga näha, kuidas terve maailm on koos. Loomulikult selle toreduse-tunde rikkus ära järgmise päeva uudis sõjast. Täiesti juhuslikult sain tuttavaks ühe eesti naisega, kes töötab Gruusias Eesti saatkonnas ja oli just Itaaliasse puhkusele tulnud. Rääkisime palju nii Gruusia kultuurist kui poliitikast ja kuna tema selle maaga nii seotud on, sain ka mina nendest emotsioonidest oma osa.
Oo, ja mu väiksed sõbrad Johanna ja Athena saatsid mulle kaks pilti!!! Panin seina peale ja vaatan neid iga päev- Uffizi'sse polegi vaja minna :P
Ja siis oli mul siin vahepeal kolm esinemist. Nii, nüüd järgnevad küll "Laulja jutud". Pärast esimest kontserti läks mul hääl puhkusele,ei saanudki nagu aru, et mis juhtus, sest haige ma ei olnud ja suuremat sorti pidu ka ei pidanud...igatahes olin terve nädala täiesti teistmoodi häälega. Mõtlesin, et järgmisel kontserdil ma küll ei esine, nii läksingi päev enne peaproovi välja ja pidutsesin kella 4ni hommikul...aga oh sa imet! Kui läksin proovi ütlema, et ma ei saa laulda, siis proffesore ikka ütles, et proovime! Suure punnitamise peale sain midagi suust välja aetud, mis muusikale küll eriti ei sarnanenud aga otsustasime,et küll kontserdiks paremaks läheb. Järgmine päev oli esinemine kooriga Voci del Mondo, kus üheksakesi laulame pop- ja folk muusikat. Nagu mõned teavad, siis ma ei ole just kõige parem sellist sorti laule laulma...aga ära sai kuidagi esinetud. Isegi tundin ennast päris hästi mikrofoni ja uue soenguga :P Ja siis jõudiski kätte soolokontserdi päev. Hääl oli endiselt ära. Enne lavale astumist meenus mulle üks tsakrate tasakaalustamis harjutus, tegin seda ning kui laulma hakkasin olin ise ka üllatunud, et kust kohast see hääl järsku tuli! Saal oli täis, arvan, et kusagil 100 inimest kindlasti. Nii mõnus oli!!! Pärast oli pidu ka...ja see ei tahtnud mitte lõppeda. Kaks poissi mängisid kitarre, laulsid ja ka mina improviseerisin nendega kaasa...see on minu jaoks uus asi, et suudan kellegi teise ees improviseerida, tavaliselt ikka omaette.
Järgmine hommik koolis oli raske, päeval puhkamiseks polnud aga ja õhtul jälle välja.Seekord piknikule mille organiseeris üks kirarrimängijatest. Selleks,et parki jõuda tegime ilgelt suure ringi, meid oli nii umbes 20 inimest - kõik söögi kottide ja kompsudega :) pärast kui park kinni pandi (jah! pargid pannakse ööseks kinni!!! No allelaa!) läksime linna platsile. Seal oli lava tänaõhtuse konserdi tarbeks. Ja loomulikult need kitarrepoisid läksid kohe sinna mängima. Minul tuli aga idee minna lava ette hüppama-karjuma-fännama, nagu oleks tegemist suure popkontserdiga. Mõeldutehtud. Varsti oli seal ka teisi. Järgmine idee oli lavale tantsima minna. Kaks teist tõdrukut veel ja tantsutüdrukute grupp oligi valmis. Minu esimene esinemine tantsijana. Väga vabastav kogemus :)
Magama sai järjekordselt hommikul...laupäev koosnes taastumisest.
Ja nüüd olen tagasi selles seisus, et hääl on puhkusel!!!
Juustest ka. Olen juba maist alates tundnud,et peaks nad ära lõikama aga ma ei olnud siis veel selleks valmis. 15 augustil on siin püha Ferragosto - Maria taevaminemise püha. Läksin koos Magdaga ühe meie uue sõbra juurde Gubbio lähedale maamajja. Ja seal nägin juustelõikusmasinat. Oli sihuke " Nüüd või mitte kunagi" hetk. Valisin NÜÜD. Alguses oli natuke alasti tunne aga praeguseks olen juba ära harjunud ja iga päevaga meeldib üha rohkem. Alastus on muutunud vabaduseks.
Pilte sellest ja muust leiate fotoalbum.ee lehelt albumist "Perugia augustis".
No comments:
Post a Comment