Parim kink, mida võid anda, on kallistus: üks suurus sobib kõigile ja kellelgi ei ole kunagi midagi selle vastu, kui selle tagastad.

Ma elasin nädal aega nagu "päris laulja" s.t. magasin hotellis, sõin 3 korda päevas kõhu liiga täis (sest kui tasuta saab, siis peab ju nii palju sisse ajama,et valus hakkab) ja iga õhtu istusin baaris,et jällegi mitte enda kulul "lõõgastuda" raskest laulmise kunstist. Nüüd on aga karistus käes - tahtsin pükse jalga panna aga....
Njah, eks igasugu perioode on elus.Loodame, et tuleb neid sportilkemaid hetki ka ette.
Kui nüüd vähe asjalikumalt rääkida siis käisin Apeldoornis noorte heliloojate konkursil,millest võttis osa 16 eri maa heliloojat.Kõik teosed olid kirjutatud Erepreis ensemble'le ja naishääl(te)le. Meid oli 6 lauljat ja iga üks sai 6 lugu esitada. Minu omadest 3 läksid lõppkontserdil vähe aiataha, nii et pärast ei julgenud nendele heliloojatele otsa vaadata. Aga teised 3 läksid hästi ja üks nendest oli võidulugu nii,et saime lisa võimaluse ja parandasime kõik vead.
Kogu see nädal andis väga palju uusi kogemusi - nt et kaasaegsele muusikale ei saa läheneda nagu Mozardile,DAAA! Ja et solfi õppimisse võiks tõsisemalt suhtuda. Ja tore oli, et sai oma "unistust" pisut juba kombata, nii ei tundugi ta võimatult kaugel ja kättesaamatu.
Sõbrapäev oli ka. Tulin just Apeldoornist samal päeval tagasi ja kohe oli minu juures suur-suur pidu. Nii palju rahvast, kostüüme ja veiniplekke mistral!!!!
Minu saba sai suure tähelepanu osaliseks ja kõrvad läksid üldse kaduma.
Praegu olen oma toas ja kuulen Sophoklese toast tulevaid kriginaid- nagu lennuk maanduks kogu aeg!
Ja homme teeme ühele kursakaaslasele üllatuspeo - ta saab 30!!!! Kingime talle lipsu:)

415 Hz

Vahel on nii,et suur mõttetöö ei vii üldse õndsama olemise poole... seda teeb hoopis Pierce Brosnan :) Vaatasin ära filmi "Mamma mia" ja olin kohe nii inspireeritud. No ta on nati tobeda sisuga aga sellisel filmil ei peagi ju ülisügavat mõtet või dramaatilist väljapeetust olema.
Nüüd on aga see "narkolaks" juba üle läinud. Kätte on jõudnud aeg, kus mul on erakordne võimalus tunda kahesugust valu ühe korraga - vasakul pool suus on hamba närvivalu ja paremal pool põletik! Kes võiks paremat kooslust tahta? See on veel eriti hea pakkumine kuna hambaravi esmaabi tasu algab 150st eurost!
Ja tööl sain ka pragada,et olen liiga aeglane ja unustan paljud asjad ära...nii et kes teab, kas mul üldse seda raha enam sisse hakkabki tulema.
Aga üks tore asi ikka ka - täna laulsin tunnis ja äkki tuli selline 2.oktavi la välja,et ise ehmatasin ka ära. No nii paigas oli teine!!! See on suht spetsiifiline laulja-jutt muidugi aga ma ju tahan jagada oma vaimustust! (Mittelauljatele: see on umbes sama tunne kui käid poest poodi ja otsid midagi aga ei tea ka täpselt, mis see on enne kui siis seda näed).Rohkem kui see üks kord mul ei õnnestunud sinna Nirvanasse saada aga vähemalt ma tean,et ma olen selleks suuteline. Kuidas see muidugi juhtus,seda ma täpselt ei tea. Loodan,et varsti koperdan veel ta otsa:)
Ja käisin Amsterdamis vaatamas Francesco Cavalli barokkooperit "Ercole amante", kus ühte kolmest graatsiast mängis meie oma eesti kontratenor Ivo Posti a.k.a Pojake.
Ega ma muidu polekski läinud kui tema poleks seal osalenud aga nüüd mul on väga hea meel, et asja ära nägin. Lavastus oli silmale nii ilus vaadata -lihtsalt nautisin kuidas terve lava oli kollane, roosa või valge. Lauljad oli väga head ja mis kõige parem - kuulsin elus esimest korda barokkorkesrit mis oli HÄÄLES! (varasemad kogemused on kooliorkestri ja -lauljatega ja ütleme ausalt - see on nagu anekdoot hiiukandlest: pool elu häälestad ja teise poole mängid häälest ära pilliga).
Nüüd olen ma jõudnud sinnamaani,et ma usun barokkmuusikasse kui meeldivasse kunstivormi, mida sellegi poolest ei maksa liigsetes kogustes tarbida.