Lugu sellest kuidas meister õpipoissi taltsutas

Kes on kannatlik, sellel tulevad jõulud juba septembris! Et siis maakeeli - õppisin mina kannatlikkust, kohe kaks aastat.... Nagu vanal ajal, mindi kõigepealt meistri juurde õpipoisiks. Esimesed aastad võis sell "päris" tööd ainult kõrvalt vaadata ja kui siis meister õpilase kannatlikkuse, vahvuse ja järjekindluse oli järelekatsunud, alles siis lubati tal vaikselt õigeid ametikohuseid täitma hakata. Samasugune lugu juhtus ka minuga. Tulin nimelt Haagi ja olin kindel,et kohe läheb suurte aariate laulmiseks. Aga ei - ainult lied'id ja laulukesed! Järgmisel aastal arvasin, et nüüd küll saab juba "päris" repertuaari õppima hakata, aga "meister" kostis selle peale hoopis nii: "See aasta õpid sa kannatlikkust." Mina omaarust olin juba terve ühe aasta kannatanud ja see tundus täiesti piisav. Aga ega õpipoiss führeri tahtmise vastu ei saa. Nii ma siis õppisingi kannatlikkust. Kolmandal aastal olin juba leppinud,et tuleb oodata ja oodata ja siis veel oodata kui äkki, nagu Haagi ilmamuutus, lubati mul "Carmen"iga tutvust teha. Ja nagu sellest veel vähe oleks, järgmisel nädalal ka "La Boheme"'i katsetada! Seda ma siin säran ja hiilgan :) Nüüd vist hakkab see kannatlikkuse õpiaeg läbi saama aga pean ütlema, et õpetaja on ikka väga õigesti mind kasvatanud - nüüd ma olen ise hea meelega see, kes kiirustada ei taha.