Elu nagu muusika(lis)!

Just l6ppes kooli eri osakondi ja j2rgmisel n2dalal algavat Introt tutvustav kontsert.Yks teise kursuse viiuldaja m2ngis no nii h2sti, et judinad k2isid kogu aeg yle selja ja suu oli k6rvuni imestusest - ta esitas 2 Klezmer-stiilis lugu,mis olid t2is emotsionaalsust, tehnikat, julgust ja andekust!!! Nyyd on natuke see tunne, et mis ma siin yldse teen kui sihuksed imelapsed on olemas. Lisaks n2idati videot kus 6aastane poiss ragtime'i m2ngis ise pidevalt toolil keerutades ja yldse mitte klahve vaadates!!!!
Ja 6htul ootab ees yhe Hiina laulutudengi l6pueksam..jutud k2ivad, et see on ka midagi suurejoonelist. Ja olen viimase n2dalaga nii palju asju kogenud, mida tahan ka kirjutada siia aga praegu kiirustan joogasse. Esimesel v6imalusel j2tkan memuaare :)

Piltlikult....

Otsustasin nyyd ikkagi ka kooli arvutist sissekandeid tegema hakata, loodetavasti m6ndade t2htede asendumine nubritega ei tekita lugemisel suuri probleeme.
Kujutage ette tibupoega, kes on alles munakoore sees ja kopsib seda, et valguse, 6hu ja maailma k2tte p22seda. Ta on oma tegevust alles alustanud, nii et koores ei ole veel yhtki pragu; ka puudub tal tehnika, millega h6lpsasti l6kuda klaustrofoobiat tekitav ymbris. Ja tal puudub ka teadmine, mis on teisel pool seda l2bistamatuna tunduvat myyri AGA.... kusagil sygaval udusulgede vahel on TUNNE, mis sunnib tibukest aina edasi proovima. Loomulikult on ta juba ysna vihane ja lootusetu, sest muutust ei paista veel kusagilt,vahel m6tleb ta isegi, et tal on "au" olla esimene koorumisinstinktideta tibu. Ja mida aeg edasi, seda rohkem probleeme esile kerkib - keha valutab vastu seina jooksmisest ja m6te on v2sinud lahendust otsimast. Ja nii ta seal siis on... Samal ajal aga on tema kasik6de suutnud kerge vaevaga ahistavast kestast v2lja pugeda ning naudib elu tantsides salsat mustade liigikaaslastega.
Kaksikute seiklused igal neljap2eval samal ajal, samas kohas - pysige lainel :)

PUNANE!

Teate, ma tunnen, et mul on aju asemele käiguvahetajat vaja!!! Olen mina kooli kohvikus ja üritan inglise keeles ennast arusaadavaks teha kui liitub veel üks eestlane ja mõni hispaanlane ja paar sakslast jne. Lõpuks avastad, et inimene, kellega alguses rääkisid on astunud vestlusse kellegi kolmandaga või läinud harjutama ja sina räägid selles suures segaduses eestlasega oma kohutavas inglise keeles kuni ta ütleb:"Vaheta käiku!"
Naudin uues ja võõras linnas olemist - hommikuti rattaga kooli sõites kuulan hollandikeele tunde, kordan agaralt ja kõva häälega, mida onu lindil ütleb ja ei tee välja, kui keegi valgusfoori taga mind imelikult vaatab!
Kui päike paistab, naudin seda ka. Ja oma sünnipäeva võtsin samuti mõnuga - käisin kohalikus kinos hollivuudi filmi vaatamas, harjutasin ja laulsin ja tundsin rõõmu, et ei pea kartulisalatit hakkima :) Siiski - eile oli ikka pralle ka ja et sõbrunemine paremini läheks, tegin valgesokolaadi-toorjuustu koogi - SEE TOIMIS!
Ja järjekordselt tõdesin, et mul on maailma parimad sõbrad,kes teavad kuidas mulle rõõmu valimistada - punane sall, punased südamed, H&M-i kinkekaart, Kiisu kommid ja kaardid.
Oooo...ja selle nädala suursündmus oli spordiklubiga liitumine! Käisin esimest ja ilmselt ka viimast korda elus spinningu trennis - ma olen piisavalt kannatamatu inimene, et 50 minutit ühe ratta seljas olemist ja mitte kuhugi jõudmist mind frustratsiooni äärele viiksid! See-eest personaalse instruktoriga jõusaali masinaid katsetades sain märksa parema emotsiooni. Plaanisin täna ka tervistavaid lihashasjutusi teha aga.... vein maitses eile õhtul imehea ja noh, hommikul enam ei olnudki nii väga tahtmist voodist kaugemale minna :) vanadus, ma ütlen :D

Kool!

Ahhoi!
Mulle meeldivad:
Itaalia keele õpetja
Muusikaajaloo õpetja
Eriala õpetaja
Draama õpetaja
Endiselt raamatukogu
Maria salatid ja internet
Uus-Meremaalane
Meevahvlid
Uued kingad
Need sõnad hollandi keeles, millest aru saan...neid on ikka veel vähe :)

Muusikast ka:
Sain uue loo J.Brahms "Von Ewiger Liebe", mis on super-ilus!!!! Ja esimene eriala tund oli ka nii-nii hea -sain aru, mida õpetaja tahab ja suutsin enam-vähem seda ka teostada. Ootan juba homset tundi!
Juhe on täna koos...ei mäleta, mida kõike tahtsin kirjutada.... eks siis järgmise korrani.

Piltide peal on vaated, mis jäävad kooli teele.

Tuhkatriinu otsib ennast!

Viimase paari päeva jooksul on päris palju juhtunud.
Aktus oli. Ja siis sain tööle! Ja siis kui olin tolmuimejaga maadlemisest puruväsinud, mõtlesin, et kas see hüpoteetiline lauljakarjäär on ikka kõike seda väärt... esiteks pean tegema tööd, mis mulle ei meeldi, teiseks on ilm juba täiesti kohutavaks muutunud ja kolmandaks ma ei saa kleite-kingi kanda!!! Beibe, ma tean aga näete,selline ma olen.
Eino, ma tegelikult saan aru, et ma olen õnnelik omades tööd...ükskõik millist ja kunagi olen uhke, et olen selle kõik läbi teinud.
Ja nüüd siis lähemalt aktusest. See oli tegelikult kontsert. Alustuseks esitas kontrabassiõpetaja loo "Failure" - üheaegselt mängimisega nägi teos ette ka, et interpreet peab teksti lugema ja viimane rääkis läbikukkumisest. Humoorikas ja musikaalne, minu lemmik etteaste. Järgmiseks olid laval kirjutuslauad, 5 löökpillimängijat ja videoprojektor. Mängijad istusid seljaga publikusse ja suur ekraan töötas peeglina - selle kaudu suhtlesid ka mängijad omavahel, sest ühes reas istudes ei ole muud moodi võimalik sünkroonselt tegutseda. See tuli neil aga väga hästi välja. Silmale nägematute asjadega kratisiti laudu, sahistaati ka, kõik muusikalised ja rütmilised elemendid olid olemas. Ainult natuke pikaks läks, ideed hakkasid korduma. Üldse lugude kestvusega mindi natuke liiale terve kontserdi vältel. Näiteks lõpulugu, mis oleks võinud ka olemata olla, tundus eriti pikana "tänu" totaalsele mürale, millele anti improvisatsiooni nimi. Veel esinesid omalaadse improvisatsiooni ja samateemalise loenguga kas õpetajat - tore oli näha "eulsaid" õpetajaid! Nad arutasid kuidas loomingulisemalt õpetada, areneda ja õpilastega koostööd teha, ise samal ajal õrnu meloodiaid taustaks mängides.
Aktusel hakkas natuke ilmet võtma ka arusaamine miks ma siia tulin.
Olen edukalt läbinud ka esimesed tunnid - itaalia keel, harmoonia ja solf. Ja loomulikult tund, kus õpime Sibeliuse programmi tundma - õpetajal kasvavad nina peal karvad!! (see on väga lapsik märkus aga no see ei ole normaalne õpetaja!!!)
Natuke on tunne nagu oleksin Harry Potteri kooli sattunud - enamus õpilasi tuleb kaugetest kohtadest, kellelgi pole aimu, mida peab tegema ja "võluriks" (loe: muusikuks) saamine näib täiesti ilmvõimatu.
Aga kui nad ära surnud pole siis elavad nad tänapäevani....

Ma armastan muusikat!

Tänase päeva veetsin Haagi raamatukogus ja olen sellest siiani vaimustuses. Kui ma veel eile mõtlesin, et miks ma küll siia tulin, siis nüüd ei ole mul rohkem põhjusi vaja - selles raamatukogus on lihtsalt nii palju, mida kuulata, et 4 aastat läheb nagu naksti mööda :)
Üldse olen praegu asjade seisuga rahul - mul on armas tuba korteris, kus elavad toredad ja huvitavad inimesed, saan palju rattaga sõita (kuigi olen sellega nii teistele kui iseendale suureks ohuks - kui ma peaks kunagi tahtma autojuhilube tegema hakata, siis keelake mind palun!) ja eile sain endale turult teki-padja ka.
Turg oli muidugi kogemus omaette. Iga leti taga on eri rahvusest ja kultuurist müüa, kes üritab teistest kõvemini hõigates endale rohkem ostjaid ligi meelitada-väga temperamentne seltskond...Nõmme turuga ei anna nagu hästi võrreldagi :) Müügil on tohutu palju erinevaid puu-ja juurvilju, milledest mitmete otstarvet ja maitset ei tea. Siis oli seal veel suur lett igasugu küpsetatud, praetud ja naturaalsete pähklite, mandlite, puuviljade ja muu sihukse kraamiga..lõhnas imehästi!
Kevadel moes olnud kingi saab alates 2 eurost paar(täiesti uued, mitte kasutatud!) ja tulbisibulaid on loomulikult sadat sorti.
Täna oli linnas palju rahvast - leierkastimees oli hobusega oma suure roosa mängutoosi ühele linna väljakule vedanud ja lõbustas nii umbes sadat välikohvikus istuvat haaglast:)
Rattaga kodu poole sõites nägin vilksamisi kuidas ühele kõrvaltänavale oli püsti pandud laste kummimaja, muusika mängis, õhupallid olid tänavapostide küljes ja väiksed põngerjad kargasid ringi - vat sihuksed peod on siin!
Minu elukohast veel nii palju, et sinna viib suht järsk trepp. Ta näeb täitsa tore välja aga eriti hea vaate pakub ta siis kui ma oma rattaga sealt alla või üles üritan koperdada...see ei kuku mul just eriti esinduslikult välja. Veel! Täna, kui oma korterinaabri-helilooja-poisi toaukse esirattaga kogemata lahti lükkasin ja ise kusagil raami all tasakaalu üritasin säilitada, lubati mulle õpetada kuidas asi õigesti ja kergemalt käib :D