Mul oli 2 päeva üks türgi sõber külas, sest tal ei olnud kodu. Saime tuttavaks kooriproovis, eriti ei suhelnud aga viha ka ei pidanud. Paar nädalat tagasi hakkasime aktiivsemalt läbi käima ja nii ma siis olingi lahke pakkuma öömaja oma korteris, kus üks tuba oma õiget elanikku alles ootab. Alguses tundus väga tore tüüp olevat - laulab türgi laule aastast 200, mängib kitarri ja teab poliitikast palju. Aga...pikapeale selgus,et tema esmapilgul laiahaardeline mõttemaailm on tegelikkuses ikkagi raamistatud... väikestest asjadest võib väga kiiresti ärrituda ja naine peab olema blond, tark ja nõusid pesema :) Mõned inimesed on väga tugeva energiaga - isegi kui tahad oma vaatenurka argumenteerida tundub see kui tuuleveskitega võitlemine. Nii ma olengi palju vait olnud. Nüüd ta läks oma teed. Mina aga mõtlen, et kuidas küll see maailm saab kuhugi poole areneda kui on nii palju inimesi, kes peavad end avatuks ning ei tea, et tegelikkuses nad seda ei ole....
Üks teine lugu teisest kultuurist: minu kursusel on üks vene tüdruk ja sattusime ükskord rääkima Eesti-Vene suhetest, see oli juulis. Oli samasugune tunne, et tuuleveskid tahavad ära lämmatada - räägi või mitte, tema arvamus on endiselt, et Eesti teeb väiksele Venemaale liiga. Ma ei taha öelda,et kellelgi on õigus või et keegi eksib vaid, et kuidas me saame arendada riikidevahelisi suhteid kui me ei suuda isegi oma klassikaaslast tõeliselt kuulata?
Kolmas juhtum -muusikaajaloo õpetaja ja minu klaverisaatja siin Perugias. Harjutame mingit lugu ja pärast ta ütleb, et see on kole ja igav. Mina soovin lihtsalt om arvamust väljendada, et minule see lugug meeldib aga ei, see arvamus ei ole õige! Samuti on tema arvates Pärt igav ja üksluine. Ja ka saksa lied. Ja kõlbab see mis talle meeldib. No vat siis - tee koostööd kui sind ei kuulata :)
Üldiselt veendun iga päevaga üha rohkem, et kõik sellised asjad on tühised...reaalsus on midagi hoopis muud. Kõik seadused, normid, usundid ja tavad tunduvad nii tehislikud. Jah, usu üle olen ka mõelnud - kirikusse minnes pead end kinni katma: Milleks? Piibli järgi on Jumal meid loonud oma näo järgi...s.t. ta teab millised me ka riiete alt välja näeme ja kui näiteks oleme saunas või dushi all, kas siis sellel hetkel me ei usu temasse? Need mõtted tulid kui Assisis püha Franciscuse kirikus käisin. Politsei peab su kinni ja annab rätiku õlgadele,Pisas anti midagi arsti kitli taolist. Ja siis vaatad kõiki neid inimesi kitlite ja rätikutega...ei tea kas naerda või nutta! Jah, iga üks ikka tõesti seab iseendale müürid. Ma üritan enda omi vaikselt lammutama hakata :)
Pean veel ütlema, et mulle hakkab see minu elu siin Perugias meeldima - kool mitte nii väga aga just see, et pole kiiret kuhugi. Sain oma Haagi tunniplaani kätte ja seal polnud pooli aineid kirjas, nüüd pean siit kaugelt kõike korraldama ja juba tunnen kuidas ma tegelikult ei taha sellist kiiret elu. Veel ei ole aga julgust täpselt enda järgi elada... Lammutan siis edasi oma müüre :)
6 comments:
Põhimõtteliselt nõus aga ... kui neid müüre nii palju ehitatud on, siis ma kaldun arvama, et seal on mingi sügavam põhjus. Nähtavasti peab inimene enda jaoks ikkagi mingid piirid seadma - kõige lihtsam selgitus oleks vast see, et muidu valgub inimene arvamuste ja kultuuride ja seisukohtade paljusust kuulates laiali ja kaotab oma minapildi ära. Et oma "mina" koos hoida, siis tuleb seda kaitsta millegi eest. Õige oleks see, kui iga inimene oskaks ise müüri teha ja ise vajadusel ka sinna sisse akna teha... aga paraku vist on müürid valdavalt karismaatilisemate inimeste või harjumuste või (esi-)vanemate poolt tehtud. NKSL.
PS. Sa pead anonüümse kommenteerimise võimaluse vist kinni keerama... läheb läbuks kätte muidu.
Hei. Panin nüüd selle sõnakirjutamise asja..ehk pidurdab mõneks ajaks sissetungijaid :)
Aga enda Mina kooshoidmine ongi see mida ehk ei peakski tegema..kui lõpetame enda identifitseerimise siis ei pea me seda ka kaitsma ja saame seda energiat hoopis muuks kasutada, võib-olla avastame ehk midagi uut, mingi olemise tasandi, mis praegu on meile kättesaamatu.
Võibolla on nii, et ei pea oma mina kaitsma. Aga võibolla on nii, et kui oma mina ei kaitse siis sõidetakse sellest üle ja Sinust jääb tühi kohta. Ei tea. Keegi ei tea.
Sääraste küsimuste puhul meeldib mulle endale otsida vastust minevikust. Kuidas on asjad läbi aegade settinud... analoogia bioloogiast - miks on inimesel just viis sõrme? Võiks ju olle neli või kuus? Aga juu siis on olnud mingis etapis oluline eelis omada viit liigendit ja hiljem on olnud kulukas sellest vabaneda.
(Info-)süsteemide spetsialistina on mul tunne, et rakendusvaldkonnast sõltumatult on teatud seaduspärasused universaalsed - olgugi, et meie ei pruugi neid praegu sõnastada osata (või oskame aga nii, et ainult mõned üksikud sellest aru saavad).
PS. Kuna see postitus on hea mõtiskluste koht, siis panin selle ka oma soovituste rubriiki.
Post a Comment