Thursday, September 20, 2007

Piltlikult....

Otsustasin nyyd ikkagi ka kooli arvutist sissekandeid tegema hakata, loodetavasti m6ndade t2htede asendumine nubritega ei tekita lugemisel suuri probleeme.
Kujutage ette tibupoega, kes on alles munakoore sees ja kopsib seda, et valguse, 6hu ja maailma k2tte p22seda. Ta on oma tegevust alles alustanud, nii et koores ei ole veel yhtki pragu; ka puudub tal tehnika, millega h6lpsasti l6kuda klaustrofoobiat tekitav ymbris. Ja tal puudub ka teadmine, mis on teisel pool seda l2bistamatuna tunduvat myyri AGA.... kusagil sygaval udusulgede vahel on TUNNE, mis sunnib tibukest aina edasi proovima. Loomulikult on ta juba ysna vihane ja lootusetu, sest muutust ei paista veel kusagilt,vahel m6tleb ta isegi, et tal on "au" olla esimene koorumisinstinktideta tibu. Ja mida aeg edasi, seda rohkem probleeme esile kerkib - keha valutab vastu seina jooksmisest ja m6te on v2sinud lahendust otsimast. Ja nii ta seal siis on... Samal ajal aga on tema kasik6de suutnud kerge vaevaga ahistavast kestast v2lja pugeda ning naudib elu tantsides salsat mustade liigikaaslastega.
Kaksikute seiklused igal neljap2eval samal ajal, samas kohas - pysige lainel :)

1 comment:

Eiku said...

Esiteks. Ovaalseid pinnavorme on nõgususe poolt (ehk seestpoolt) väga kerge lõhkuda - jaanalinnu muna kannatab 130kg raskust väljastpoolt, kuid tibu nokalöögile annab järgi.

Teiseks. Sündimine/koorumine on säärane asi, et pigem tekitab see tundmatus teadvuse tasandil probleeme/hirme. Inimlapsel on ju ema sees soe, pehme ja rahulik. Aga väljatulles... külm, valge, müra, hapnik kopsus jne. usun, et kui see oleks lapse otsustada, siis ta jääks sinna pikemaks - kui ainult mahuks.

Ja üleüldse. Eks selle sündimisevist ole nii, et see on instinktiivne (ehk loomuomane ehk paratamatu) ja seeka ka loogiliselt põhjendamatu. Nagu surmaga (Freudi mõttes võikski seda instinktiks nimetada).

Igatahes, kui sa tead, mis sind teisel pool koort ootab, siis äkki ei olegi nii raske sinna teisele poole pääseda ja võibolla oskad siis hinnata seda aega, mis on koore sees olemiseks jäänud. See koorumine on vist pöördumatu.