Oi jumpsus juurikas!

Kes oleks võinud arvata,et tuleb kunagi oktoober 2009! Ma vist ei ole kungagi mõelnud, et mida ma täpselt sellel kolmandal oktoobril kahetuhande üheksandal aastal teen... Nüüd on ta siin ja ennäe imet - istun kodus, hollandi kodus(kõlab ägedalt,eksju), väike pohmakas on ja kalkuleerin,et kas eilsed naljakogused olid seda peavalu väärt. Vist ikka olid, sest füüsilised vaevused ei ole veel toonud eksistentsiaalseid mõtteid.
Eile niisiis oli mängude õhtu. Sihuksed seltskonnamängud -istud ringis ja teed märke ja keskelolija peab aru saama, kelle käes märk parasjagu on. Või siis hüütakse nimesid ja keskelolija peab seda, kelle nime hõigati, ajalehest nuiaga lööma. Kõlab ehk väheke sadistlikult aga me kõik nautisime seda, nii et muretsemiseks pole põhjust :)
Elukorralduse uudiseid ka. Mul on nüüd jälle kaks uut korterinaabrit! Hommikuti kokkav poola Viktor läks tagasi Poolamaale ja tema asemele tuli Steve. Steve on Surinamist aga hollandi kodakondsusega. Ta laulab mantra-bändis ja õpib ajurvedat. Septembris siin uluall olnud uue Eesti tüdruku Maria ja tema poisi Karli asemele tuli aga üks Taiwani juurtega Ameerika tüdruk Elaine. Elaine lõpetas just magistri inglise kirjanudses ja hakkab nüüd kirjanikuks.
Ja mina hakkan endiselt lauljaks. Eriti ei edene praegu. Kuulsin ühelt itaalia tüdrukult, kelle abikaasa on laulja, et ta oli sel suvel Los Angeles'es Placido Domingoga tuvunud - järelikult see maailm ikka eksisteerib.
Olen ilus, tark ja osav ja lähen ka varsti Los Angeles'i Domingoga kohvitama!
Suhtumine, ma ütlen, on peamine!