Rahu.

Selline mõnuleva laisa kassi tunne on: istun oma soojas toas, kuulan Jamie Cullum´it, loen blogisid, sõbrunen oma uue "lemmikloomaga" ja naudin oma esimest olen-täiesti-kodus-päeva. Jõulutunne jääb seekord teistele tunda. Minul on lihtsalt hea ja rahulik olla, ei pea kusagile tormama. Olen seda hetke nii kaua oodanud. Tavaliselt, kui ma midagi ootan ja selle siis saan, ei tunne ma end ikkagi hästi, miski nagu ei ole päris see mis ma tahtsin aga praegu on just selline hetk ja tuju ja olek nagu mulle meeldib ja ma oskan seda hinnata, nautida. Mmmmmmm.... lõpuks ometi on tore iseendaga läbi saada:)
Jah...ja selles sisemises rahus tekib palju uusi ideid, kindlustunne süveneb, usk enesesse ja Elusse vajub jälle nõksa sügavamale teadvusse...