Ma elasin nädal aega nagu "päris laulja" s.t. magasin hotellis, sõin 3 korda päevas kõhu liiga täis (sest kui tasuta saab, siis peab ju nii palju sisse ajama,et valus hakkab) ja iga õhtu istusin baaris,et jällegi mitte enda kulul "lõõgastuda" raskest laulmise kunstist. Nüüd on aga karistus käes - tahtsin pükse jalga panna aga....
Njah, eks igasugu perioode on elus.Loodame, et tuleb neid sportilkemaid hetki ka ette.
Kui nüüd vähe asjalikumalt rääkida siis käisin Apeldoornis noorte heliloojate konkursil,millest võttis osa 16 eri maa heliloojat.Kõik teosed olid kirjutatud Erepreis ensemble'le ja naishääl(te)le. Meid oli 6 lauljat ja iga üks sai 6 lugu esitada. Minu omadest 3 läksid lõppkontserdil vähe aiataha, nii et pärast ei julgenud nendele heliloojatele otsa vaadata. Aga teised 3 läksid hästi ja üks nendest oli võidulugu nii,et saime lisa võimaluse ja parandasime kõik vead.
Kogu see nädal andis väga palju uusi kogemusi - nt et kaasaegsele muusikale ei saa läheneda nagu Mozardile,DAAA! Ja et solfi õppimisse võiks tõsisemalt suhtuda. Ja tore oli, et sai oma "unistust" pisut juba kombata, nii ei tundugi ta võimatult kaugel ja kättesaamatu.
Sõbrapäev oli ka. Tulin just Apeldoornist samal päeval tagasi ja kohe oli minu juures suur-suur pidu. Nii palju rahvast, kostüüme ja veiniplekke mistral!!!!
Minu saba sai suure tähelepanu osaliseks ja kõrvad läksid üldse kaduma.
Praegu olen oma toas ja kuulen Sophoklese toast tulevaid kriginaid- nagu lennuk maanduks kogu aeg!
Ja homme teeme ühele kursakaaslasele üllatuspeo - ta saab 30!!!! Kingime talle lipsu:)
No comments:
Post a Comment