Buona giornata!

Ciao! Come stai?
Tervitused Perugiast!
Elu on olnud viimase kuu aja jooksul liiga kiire, et sellest kirjutada. Nyyd on kyll aega aga internetiga on suhted leiged...minu uues kodus Giovanni Boccacio t2naval peaks kyll nett olema aga paraku see ei t66ta...teades juba itaalia asjaajamiste kiirust, arvan, et enne minu lahkumist see korda ei saagi. Aga lootma peab, eksju.
Igatahes praegu olen kooli arvutiklassis, mis on avatud mystiliselt v2he aega - t66p2eviti kella 9st 14ni!!! Mamma Mia! Ja selleks, et arvutit kasutada, pead ennast registreerima: kirjutama lehekesele oma nime, 6pilaspileti numbri, rahvuse ja allkirja :D
Olen nyy olnud Perugias juba peaaegu n2dala. Esimesed paar p2eva tegelesin kodu otsimisega,mis oli suhteliselt keeruline kuna ma ju ei r22gi veel eriti itaalia keelt ja telefonitsi on see veel eriti raske. Igatahes nagu mulle omane, olin nii n2rvis. Tundmatud olukorrad pole ikka veel mulle omaseks saanud. Sain l6puks yhe naisega kokulepitud, et kohtume yhe kohviku juures galleria Kennedy juures. Mina siis hakkasin otsima mingisugust galeriid aga loomulikult on sellel s6nal kaks t2hendust ja teine on nimelt tunnel:) Leidsin ta l6puks yles aga keda seal ei olnud oli see naine!!!! Ta oli 2ra unustanud meie kohtumise, pakkus uut aega j2rgmiseks hommikuks.Alguses ta oli 6elnud, et tal on keskuse l2hedal ka yks korter vaba aga siis ikka selgus, et ei ole....nii ma siis nyyd elangi maailma l6pus ja keskusesse v6i kooli minekuks tuleb 45 minutit m2est yles ronida..On ju vahva. Aga!!! Kui ma sinna kolima hakkasin suutsin k6ige oma kompsudega p2ris mitu korda 2ra eksida nii et nutumaik segunes vere- ja higimaiguga ning paratamatult tikkusid p2he m6tted, et miks ma seda teen ja milleks see k6ik vajalik on!! 30 kraadises kuumuses ei ole nalja-asi arvuti ja kahe kotiga m2gedest yles-alla ekselda. Selg on siiani valus.

Koolis aga kohtasin esimesel p2eval yhte toredat vene tydrukut ja kui me kohvikus istusime kysis ta meie k6rval lauas istuvalt noormehelt tuld, jutu j2tkuks ka, et kust ta p2rit on ja maailm l2ks j2rsku v2ikeseks - loomulikult Eestist :) Nyyd ongi nemad mu peamised s6brad kellega oleme juba paar korda v2ljas istumas k2inud. Aga tunnen siiski puudust vanadest s6pradest, kellega ei pea otsast alustama. Samuti on keelega ikka veel probleeme..keerulisemaid m6tteid kui mida ma hommikuks s6in ja kaua magasin eriti ei suuda genereerida.Aga eile r22kisin peaaegu8 tunni oma korterikaaslase ja tema tydrykuga ja enamus juttu oli ikkagi itaalia keeles. Mu korterinaaber Pierpaolo on Sitsiiliast ja temast on ikka raske aru saada..t2itsa teine dialekt.
Yldiselt on nii,et ma veel ei n2e seda toredust, mida see reis peaks mulle andma. Praegu on palav ja natuke igav.

Tahtsin veel 6elda k6igile, kes k2isid Maria ja minu kontserdil, et suur 2it2h!!! See oli teist v2ga tore ja tegite mul sydame soojaks.