Friday, April 2, 2010

Lilleline,,,,



Ei taha teid looduse-sõpru seal Eestis kadedaks teha aga meil õitsesid krookused juba eelmisel nädalal ära ja täna käisin metsast natrsisse korjamas :) Täiesti imelik tunne oli - nartsiss on ikkagi lill, mida ostad poest 7. krooni tükk või mida on kaks tükki vanaema aias ja sa kohe kindlasti ei lähe neid "korjama". Siin aga kasvavad nad nagu võililled või ülased - lihtsalt oma pead. Ikkagi oli tunne nagu oleks vargil käinud. Aga nüüd on ilus vaadata ja varga-tunne (peaaegu) meelest läinud.
P.s. esimesed võililled on ka juba lahti!
Ma olen sellest kevadest kohe täitsa vaimustatud - iga aasta tundub see nii uskumatu, et ta ikkagi tuleb!!! Ja kõik need värvid, mis igalt poolt lihtsalt nagu päkapikud välja vupsavad!!!! Nii tore:)
Sain täna lõpuks oma kaadrinad üles riputatud. khmmm... kaardinateks on neid vist palju nimetada - rohkem konksudega kangas, mis katab akna suuruse ala -kui Looja perfektsionismi ja viimistlusoskust jagas, siis olin mina ilmselt küll kusagil mujal.
Igatahes naabrid enam tasuta peep-show'd ei näe, mis oligi eesmärk!
Karjääriredelist ka natuke. See on ikke õite kõver ja pulki, kuhu astuda pole nigu ollagi!!! Ehk siis - käisin mina järjekordsel ettelaulmisel, et saada natukenegi tööd lauljana ja mis juhtus?! Laulsin oma lood ära, öeldi :"Väga kena aga kas te saaksite nüüd seda sama ILMA vibraatota laulda?". Kuna ma olen seda lauset ka kolmel eelmisel ettelaulmisel kuulnud, siis tundsin ennast nagu Bill Murray filmis "Lõputu küünlapäev"!Aga see ei ole veel kõik"! Siis tuli minu "lemmik osa" - noodist lugemine. Ja mis juhtus - see Must Auk, mis seal kusagil kosmoses on, leidis mu vist üles: nägin nooti, nägin võtmemärke ja noodijooni aga mingit seost nende vahel ei leidnud. Pärast kahte katset laulda suurt sekundit, mida ma väikseks tertsiks pidasin öeldi mulle "Aitäh". Nüüd ma siis mõtlen, et ega mul muud teha pole kui nais-Pavarotti'ks hakata - ta ka ei lugenud nooti aga laulis selle eest jube hästi ja vibraatoga! Ega ei olegi muud kui ainult kuulsaks saada :)
Njah. Tegelikult on natuke nutune seis - olen ikkagi 7 aastat oma elust laulmisele pühendanud aga tundub, et sellest ei piisa.... Või võib-olla ma "koputan" vale ukse taga.... ei tea.

3 comments:

Eiku said...

Irw @ "... metsast ..."
Aga kopsi edasi... eks üks kord satub õige uks. ;)

Tuuli said...

Ma ka soovin sulle jõudu edasi koputamisel! Ära pead norgu lase!

Maarja Helena said...

Aitäh teile!!! Ega ma veel päris allaandnud ei ole aga vahel tuleb lihtsalt tunne, et võiks küll :)
Edasi Kentukipoisid!