Kas kutsehaigus või lihtsalt anomaalia?

Päeva nagu täna ei ole veel olnud ja ilmselt ei tule ka. Näiteks avastasin, et hommikud on mustvalged. Ega sellist asja muidu ei saa teada kui kell 5 uni ära ei lähe. Normaalne inimene käiks vetsus ja katsuks uuesti magama jääda... Aga mina - käisin küll "pelkus" ära aga und ei tulnud kusagilt. Ja noh, kui magada ei saa siis tuleb loomulkult vaadata DVD pealt E.S.Tüüri ooperit "Wallenberg". Ma tean... EI OLE NORMAALNE!!!! Kell 7.30 oli Wallenberg surnud ja uni tuligi tagasi.
Hetkel on maailma natuke värvilisem, päev on kolme tunni võrra edasi liikunud ja ei tea, mis kõik veel juhtuda võib kui selline algus on olnud....

Suhteliselt "Om"

Tegelikult on kõik hästi. Ja kuuaja tagune madalseis oli ka hea. Vahepeal lihtsalt peab seal põhjas ära käima :)
Armastuse teelt veeretasin "põhjast" saadud jõuga paar kivikest ära ja p...sse saatja paluski vabandust!
Loen Osho "Armastus, vabadus, üksindus"-t. Mõtlen nii sama moodi,et vahel tuleb tunne nagu oleks ise selle raamatu kirjutanud. Hea on endaga olla ja ennast harutada...
Või vanaemaga punet ja raudrohtu korjata. Või kuulda kolmeaastaselt ristitütrelt: "Kõigepealt ma lähen lasteaeda, siis kooli, siis saab minust emme ja tädi ja siis ma suren ära ja lähen taevasse. Ennem me olime ka taevas." Lihtne ja nii aksepteerimist täis, võta või eeskuju!