Saturday, December 20, 2008

Aeg paigal seista.


Jälle Eestis. Tegin seekord kodustele üllatuse - ütlesin, et tulen reedel aga tegelikult olin ukse taga juba kolmapäeva õhtul :) Vanaemale helistasin igaks juhuks ette,et äkki lihtsalt tuppa ilmudes kaasneb sellega liiga suur "üllatusmoment" aga ema arvasin olevat noor ja vastupidav, nii et tema sai täiskomplekti osaliseks - samal ajal kui telefonis rääkisime ja tema arvas,et olen Haagis, jalutasin mina vaikselt köögi uksest sisse ja siis tuli SHOKK :)mina muidugi naersin ennast herneks selle kõige peale. Õnneks nüüd tuksuvad südamed kõigil jälle tavapärases rütmis.
Praegu ootan Johannat ja Athenat, et saaks koos piparkoogitainast tegema hakata.
Nii imelik on ikka see jõuluaeg - nii pime on. Täna tõusin eilse hilise chillimise tõttu alles kell pool kaks üles ja nüüd on juba jälle pime!!!! Haagis ei ole ka just eriti mingit päikesepaistet aga siin on ikka veel pimedam.
Haagist rääkides - mul oli seal enne siia tulekut kaks kontserti oma ansambliga (pildil meie naisliikmed), mis tõid ka natuke raha sisse - minu esimesed eurod laulmisega!!!! Ja mulle nii meeldib see ansamblis laulmine -olen enamuse proovidest alati nagu mingi rõõmurull :) Mõlemad keikad olid hästi ilusates saalides erinevate organisatsioonide jõuluõhtusöögid. Ühel neist laulsime ainult mina ja meie tenor - see oli natuke imelik alguses. Pidime käima lauast lauda ja inimesi üllatama-lõbustama. Esimene laudkond läks meid kuuldes kohe süüa tooma ja jättis meid tühjale lauale taidlema. Minus tekitas see väheke mõtetu tunde. Aga pärast läks paremaks kui inimestel juba kõhud täis hakkasid saama ja vein pähe jõudis. Meile pakkusid konkurentsi laulev Jõulupuu (mees, kellel oli kuuse kujulune kostüüm seljas ja makk kaenlas,mis lugusid mängis) ja vinüülplaadimängijaga DJ (kõrvade küljes rippusid kuuseehted ja kaelas olid värvilised jõulutuled,seljas punase-valge-täpiline pintsak!!!!), kes lauast lauda käis ja inimestel lasi soovilugusid valida. Nagu võite arvata oli seda kõike liiga palju ja mul oli väga hea meel kui me võisime selle totruse ära lõpetada :)
Nüüd on vähemalt natuke raha taskus ja kogemus sellisest üritusest olemas. Loodame,et tulevikust tuleb ikka rohkem kontserdi-moodi pakkumisi.

Praegu aga tegelen rahulik-olemisega. Ma arvan, et seekord Eestis olles ei panusta oma energiat kõigiga kohtumisele vaid rohkem iseendaga olemisele. Endiselt on tunne, et mul on aega vaja. Aega,et mitte kuhugi jõuda. Aega, mis ei pea produktiivne olema.
Eile öösel taksoga läbi linna sõites mõtlesin, et mida ma tean oma erialast või üks kõik millest muust. Jõudsin tulemusele,et seda ei ole eriti palju. Niisiis - minu sisemine ja vahel ka väline tormamine ja tahtmine igalepoole jõuda on viinud mind selleni, et ma ei tea enam mitte millestki midagi.Ei uudistest, maailmast toimuvast, kultuurist, raamatutest või muusikast.
Tean ainult,et aega on vaja :)
Ja mõne nimekirja võiks veel teha. Kas kellelgi on häid nimekirja ideid?
Ma ise vist teen järgmise teemal "Asjad, mida ma päeva jooksul teen" ja "Asjad mida ma päeva jooksul tahaksin teha" ...või midagi sarnast.

1 comment:

ev said...

ohh, kui armas pilt!!!
Aga Ajast rääkides - ta on sul täiesti olemas. Lihtsalt jää ise seisma ja haara Ajal natist kinni! Vaata talle sügavasti silma sisse ja ütle: nüüd oled siin paigal ja ei lähe enne kusagile, kui ma ütlen.
Nali küll, aga mitte keegi peale meie endi ei saa määrata meie aja kasutuse üle.
Ole tubli ja naudi oma aega Eestis iseeendaga :)