Rahu.

Selline mõnuleva laisa kassi tunne on: istun oma soojas toas, kuulan Jamie Cullum´it, loen blogisid, sõbrunen oma uue "lemmikloomaga" ja naudin oma esimest olen-täiesti-kodus-päeva. Jõulutunne jääb seekord teistele tunda. Minul on lihtsalt hea ja rahulik olla, ei pea kusagile tormama. Olen seda hetke nii kaua oodanud. Tavaliselt, kui ma midagi ootan ja selle siis saan, ei tunne ma end ikkagi hästi, miski nagu ei ole päris see mis ma tahtsin aga praegu on just selline hetk ja tuju ja olek nagu mulle meeldib ja ma oskan seda hinnata, nautida. Mmmmmmm.... lõpuks ometi on tore iseendaga läbi saada:)
Jah...ja selles sisemises rahus tekib palju uusi ideid, kindlustunne süveneb, usk enesesse ja Elusse vajub jälle nõksa sügavamale teadvusse...

Tsiki ja Briki....

Täna on minu neljas päev Eestis...ja siiani pole ma veel ükski õhtu enne kella 4.30 koju jõudnud:) Pangaarvet ei julge vaadata aga selle eest ennast näen hoopis paremini kui neli päeva või neli kuud tagasi...ma arvan, et kokkuvõttes on kõik see hea.
Eile käisin teatrimajas oma rahvakunstnikest sõpru üle vaatamas. Niiiiiiiiiii tore oli jälle lava kõrval seista ja ooperit näha....Ja tegin ka oma debüüdi meeskoori esimse tenori rollis :P Loomulikult ei läinud viite minutitki kui juba kallas keegi mulle sampust ja meie garderoob jõudis järjekordselt lavale väga napilt.
Edasi läksin Greete juurde, kus oli koos mõnus seltskond. Sai nachosid juustu ja salsa kastmega, pizzat ja glögi, nalja ja uusi tutvusi. Õhtu lõppes klubis Seduction (endine RIFF) Eesti korvpallikoondise jõulupeol...detailidesse ei hakka laskuma aga järjekordselt tabasin end hommikul mõtlemast: Kas see olin ikka mina seal peol?

Täna on Elu Lill !!!!

Olalaa:=)
Isver, te ei oska ette kujutada kuidas ma oma uut sülelooma naudin!!!!! Lisaks on mul ka uus telefon, milles nii fotokas kui mp3 mängija sees... Mis toimub - mina ja nii tehnikahuviline??? Viimase poole aasta sisse jääb ka esimene digika ja MP3 omandamine...päris palju minusuguse kohta, kes terve varasema elu jooksul on vist ainult ühe telefoni ja dvd-mängija ostnud. ja mul on naabrite Wifi oma toas, nii, et saan praegu näiteks oma blogi kirjutada :)
Üks asi, mis mind veel rõõmsaks teeb, on see,et mul hakkas tänasest puhkus!!!! Kaks nädalat ja nati peale vaba aega, et näiteks joonistada või vaadata aknast välja või kohvikusee minna või raamatut lugeda... Ms olen juba unustanud, mida kõike peale koristamise ja harjutamise veel elus teha saab.
Ja mu boss tegi mulle jõulukingituse - üks pudujääv töötund läheb ikkagi kirja ning kommikarbi sain pealekauba ;)
Jõulutunnet aga eriti ei ole...no mis sa tahadki ,kui sõidad rattaga mööda linna ringi ja lund ei kusagil...
Nii..ja veel häid uudiseid: detsembri lõpus peaksin kauaoodatud õppetoetuse teise osa kätte saama, homme teen lepingu Rahvuskultuuri Fondiga, kust mulle ka raha lubati ja jaanuaris saan kolida oma korteri ühte suuremasse tuppa!!!!
Lisaks kõigele sellele mängib mul arvutis Amy Winehouse, mis teeb olemise kuidagi eriti mõnusaks.Ja laual on veel roosid, mis ma ise endale kinkisin :)
Jah, naudin Elu !

I love my ACER!!!!!

T2helepanu, t2helepanu!!!
Selle sajandi k6ige suurem, hullumeelsem, ootamatum, erakordsem, fantastilisem uudis:
MA OSTSIN ENDALE SYLEARVUTI!!!!!!

Nyyd pean kiiresti 6ppima seda k2sitlema, sest muidu pole tast ju tolku ( hetkel oskan ainult muusikat kuulata). Ja netti mul ka veel oma korteris ei ole aga ehk j6uluvana toob :)
Eile kutsusin m6ned s6brad kylla, et seda t2htsat p2eva pyhitseda. Tegin kooki kaa :P Aga 6htu edenedes selgus kohutav t6siasi, et ma olen ikka nii loll...isegi lollim kui laulja - ma j2in uskuma, et Uus-Meremaad ja Austraaliat yhendab sild!!!!!! No kui kaugele see idiootsus v6ib veel areneda?????
Muidugi, kui mu enda huumprisoon peaks t2iesti kaduma, siis v2hemalt minu pidevalt v2henev ajumaht peaks nii m6negi naerma ajama.
T2nase p2eva soundtrack( kes teab, v6ib kaasa laulda):
"K6ige lollim mees on Artur! Pyyab kala Emaj6est, endal 6nged Toomem2el.. No t2itsa loll!!!"

Sissekanne yle pika aja.

Oi-oi-oi!
Aeg l2heb siin ikka mystilise kiirusega - v6i on lihtsalt minu ajayhikud saanud uue t2henduse. Nt. "kohe" v6ib osutuda kahe n2dala pikkuseks ja "hommikul t6usen vara" t2hendab "ma olen j2lle hiljaks j22nud".
Igatahes, t2na l6ppes meie "fantastiline" aine nimega Intro. Iga p2ev oli loeng, mis alguses tundus paljulubav aga l6puks r22giti alati samast asjast: kui tahate muusikaga leiba teenida, siis ilmselt olete sunnitud varem v6i hiljem 6petjaks hakkama ning v6ite ka kokku puutuda teistsuguste muusikategemis v6imalustega nagu improviseerimine, muusikateater, vabatahtlik t66 Aafrika lastega, kes pole kunagi pilli m2nginud. Iseenesest ju tore aga kui sa seda sama juttu kuuled iga p2ev 1,5h j2rjest siis enam nii tore ei ole.
6nneks oli peale loengute kaks workshopi, kus esimeses pidime Stravinski ja teises rahvamuusika eeskujul teose improviseerima. T2na kandsime need ka ette...mina muidugi sattusin paanikasse ja ei suutnud eriti ilusat laulujoru kuulajatele pakkuda aga kokkuv6ttes oli see hea kogemus. Esimest korda elus improviseerisin teiste inimeste ees...imelik oli.Pani j2lle m6tlema, et miks see enesekindlus nii habras on. See, et ma midagi varem teinud ei ole, ei pea ju kohe t2hendama, et ma seda ei oska. Nyyd on yks samm j2lle tehtud. See n2dal olen yldse palju m6elnud... tunnen, et see MINA, kelle esimestel Haagis oldud kuudel yles leidsin, on j2lle 2ra kadunud ja olen tagasi mineviku kyysis. Loodetavasti on see vaid yks etapp ja MINA leiab tee tagasi. Eks ta juba natuke ongi leidnud - ma ju kirjutan siia :)
Olmelistest uudistest ka : yks minu korterinaabritest kolib 2ra ja mina saan nyyd tema toa endale - see on suurem ja soojem!!!!
Oi, ja siis ma polegi ju kirjutanud tormist, mis siin n2dal tagasi oli. L2ksime Mariaga kodupoole, vihma sadas ja tuul puhus hirmsa kiirusega. J6udsime just ristmikule kui sattusime tuulekoridori. Ja ma j6udsin just m6elda, et ei tahaks kyll oma lillast mytsist ilma j22da kui tuli nii tugev tuul, et myts oli sekundiga peast kadunud. Ei saanud kohe sellele j2rgi tormata, sest pidime ratta maja 22rde toimetama, muidu see oleks ka minema lennanud. Maria j2i siis tuulevaikse seina 22rde koos rattaga ja mina l2ksin mytsi otsima... p2rast nii 5 minutit otsimist pidin juba alla andma kui n2gin, et see lamas keset s6iduteed ja autod kihutasid sellest yle. Nyyd hoian oma mytsi k2es kui tugev tuul on ja selle sama ristmiku peale satun :) tavalise tuulega piisab kui tahtej6uga kinni hoiad!

Ja homme algab loodetavasti minu elus tehnikaajastu sylearvutiga!!!!!

Detsember j6udis k2tte....

Nii palju on j2lle vahepeal juhtunud...sellep2rast ei ole blogipidamine ka eriti tihe :)
Aga viin teid siis oma eluga kurssi.
Pyhap2eval kolisin uude korterisse!!! Kaasyyrnikeks kaks jazz-lauljat meie koolist.
Tuba on pisike ja t2is uhiuut IKEA-m66blit :) Yks riiul on veel seina22res ja ootab puurimist. Mu uus diivanvoodi on nii-nii m6nus, et igal hommikul on raske sellest lahkuda. ( nojah, hiljaks j2n ma kooli ka vanas voodis magades...aga p6hjuse leiab alati!)
Novembrikuu t2htsyndmus oli aga Eesti. Ma arvan, et tundsin esimest korda nii suurt r66mu k6ikidest inimestest. Ja ka seda, et olen muutunud....teisied tajusid seda samuti. Tagasi teel sain veel lennujaamas oma suure s6bra Mariga kokku ja ylaatuskylaline oli Aaron, kes ka v2ljamaale minemas oli :) Tavaliselt ma ei kohta lennates kedagi tuttavat aga n2ed, nyyd oli neid kohe kaks!!!
Ja kui juba pilvede kohal olin, paistis suur t2iskuu, mis valgustas palju heledamalt kui maa peal. Hirmus ilus oli.
Ja suur ait2hh k6ikidele s6pradele, kes oma plaane minu j2rgi seadsid!!!!