Erisaade

"Tõsise Elu" erisaate üllatusülesanne oli võita raskekujuline Angiin, mida osaleja M. elus ei olnud varem ette tulnud. Auhinnaks mitmesugused unustatud-uued arusaamad. Näiteks ei mäletanud M., et ühest maasikast on võimalik kuni kümme ampsu hammustada ja et kõht on sellise söögikorra järel sama täis kui pärast taldrikutäit kartuliputru. Või et ühte viilu saia on võimalik süüa 20 minutit ja seegi tundub kugistamisena. Ja et varem poole karbi kaupa manustatud küpsistest ei läinud liigse magususe tõttu ühtki kurgust alla...
Lisaks gastronoomia-aja-koguse-suhetele viis võitlus Angiiniga mõtted ka globaalsematele teemadele. Kui saaks kogu aeg nii vähe tarbida kui viimastel päevadel, oleks kokkuhoid märgatav, kui seda saaks aga rakendada suurele osale priiskavast elanikkonnast, kelle hulka vähemal või suuremal määral meist paljud kuuluvad, annaks see kindalsti järgnevale põlvkonnale ka võimaluse jääkarusid, liustikke ja Hollandit näha.
Elagu haigused! Elagu Maailm!

Algus

Algus ja Lõpp on minu jaoks samasugused. Kui nad on üks, siis milleks läbida nendevahelist teekonda?
Aga just teelolemise läbi saan jõuda arusaamisele, äratundmisele, mis on see Üks, see Algus, Lõpp. Kõik näiliselt sisutud, seosetud jutuajamised, kohtumised, teod ja tegematajätmised saavad tähenduse kui neid aja perspektiivis vaadata. Justnagu joonistusele liiga ligidal seistes näen vaid üksikuid kriipse, mõttetut sodimist, nii näen ka enda elu tihti kaosena. Distants annab alles võimaluse tervikut tajuda. Olen teel Ühe poole, olemise poole...